Eesti aruande aluseks on ÜRO arenguprogrammi üleilmse inimarengu raport, mis ilmus eelmise aasta novembris. Selles on valdavalt kasutatud 2004. aasta andmeid, kuid Eesti eeldatava keskmise eluea arvud pärinevad 2003. aastast, kirjutab Postimees.

Järvan kahtlustab, et mõned autorid loobusid oma väidete tõestuseks seoses lähenenud valimistega tahtlikult uuemate andmete kasutamisest.

Nii on aruandes kirjas, et Eestit takistab kõrgema arengutasemega riikidele järele jõudmast madal eluiga. Järvani sõnul on Eesti meeste keskmise eluea poolest Euroopa Liidus küll viimaste seas, kuid mitte viimane, nagu väidab aruanne.

Ka peab Järvan küsitavaks järeldust, et Eestis on inimene majandusarengu nimel unarusse jäetud.