Ansip sai esimest korda peaministriks 2005. aasta aprillis ning kuna 2007. aastal toimunud valimised võitis samuti Reformierakond, siis avanes tal võimalus jätkata teisel ametiajal valitsusjuhina.

Enne Ansipit kuulus taasiseseisvunud Eestis peaministritoolil istumise rekord Mart Laarile, kes juhtis valitsust 1999. aasta 25. märtsist 8. jaanuarini 2002. aastal ehk pisut vähem kui kolm aastat.

Ansipi viis aastat järjest kestnud valitsemine lööb isegi Konstantin Pätsi rekordi, kes oli kõigema järjestikkuse perioodi valitsuse eesotsas 20. oktoobrist 1933. aastal kuni 24. aprillini 1938. aastal.

Ajavahemikus 1918-2009 on peaministrile umbusalduse avaldamise tõttu pidanud lahkuma vaid üks valitsus – Mart Laari I kabinet 1994. aastal.

Veebruaris 1919. aastal astus Konstantin Pätsi juhitav Ajutine valitsus tagasi, kuid kuna võitis seejärel Maapäevas usaldushääletuse, võis ta jätkata tegevust.

Kui okupatsiooniaega mitte arvestada, on pikim valitsuse vahetus või valitsuskriis (eelmise valitsuse lahkumispalvest kuni uue ametisse nimetamiseni) kestnud 74 päeva (1994. aastal) ja lühim kaks päeva (1920. aastal).

Valitsuskriisist hoolimata on vähendatud koosseisus ametis jätkata suutnud Ajutine Valitsus 1919., Tiit Vähi III valitsus 1996. ja Andrus Ansipi II valitsus 2009. aastal. Tagasiastumisavaldust pole kunagi sisse andnud Jüri Uluotsa (1939-1940) ega Otto Tiefi (1944-) valitsus.

Edgar Savisaare valitsuskabinetis 1990-1992 oli 23 ministrit, teisalt suudeti aastail 1920-1921 ja 1928-1933 toime tulla vaid kaheksa ministriga. Alates 2002. aastast on kõik valitsused olnud 14-liikmelised.

Kõiki parlamendijõude koondavat nn „seinast-seina” valitsust on Eestis nähtud vaid enamliku putšikatse järel 1924-1925. Ka 1944. aastal moodustatud Otto Tiefi valitsus koondas peaaegu kõiki varasemaid parlamendiparteisid. Kõige väiksem toetus on olnud Ado Birki valitsusel – kokku 18 häält 120-liikmelises Asutavas Kogus.

Esimest põhiseaduslikku valitsust juhtisid 1920. aasta põhiseaduse alusel Ants Piip (1920-1921), 1933. aasta põhiseaduse alusel Konstantin Päts (1933-1938), 1937. aasta põhiseaduse alusel Kaarel Eeenpalu (1938-1939) ja 1992. aasta põhiseaduse alusel Mart Laar (1992-1994).

Eesti vabariigi eksiilvalitsus Rootsis tugines Tiefi valitsuse järjepidevusele, kuigi suudeti moodustada alles 1953. aastal Oslos. 1992. aastal andis eksiilvalitsused oma volitused Tallinnas pidulikult president Lennart Merile üle.

Kõige vähem jõudis normaaltingimustes ametis olla Ado Birki valitsus 1920. aastal (2 päeva), kõige kauem Mart Laari valitsus (1999-2002) 1040 päeva. 1934. aasta riigipööre võimaldas Konstantin Pätsi VII valitsusel ametis olla kokku 1662 päeva. Ansipi II valitsus on praegu kestvuselt kolmas.

Eksiilvalitsustest kestis Heinrich Margi juhitud kabinet (1971-1990) kokku 19 aastat, okupeeritud Eestis oli kõige kauem Ministrite Nõukogu juhiks Valter Klauson (1961-1984) - järjest 22 aastat.

Sõjaeelsetest Eesti valitsusjuhtidest pääses nõukogude võimu repressioonidest vaid kolm: August Rei ja Jüri Uluots põgenesid Rootsi, Otto Strandman tegi enesetapu. Elusana jõudis Siberist tagasi vaid Otto Tief.