Antarktika pelgab üleliigset müra
Nädal tagasi kirjutas Eesti Päevaleht, et Mart Saarso juhtimisel kavatsevad Eesti esimese oma polaarjaama rajajad juba jaanuaris kuuks ajaks Antarktikasse sõita, et koguda tulevase jaama asukohas Victoria maal andmeid keskkonnamõjude hindamiseks. Keskkonnamõju hindamise juht, esimest korda elus Lõunamandrile sõitev teadlane Tõnis Põder räägib, mida see töö täpsemalt kujutab.
Mida see n-ö eelluure endast kujutab?
Keskkonnamõjude hindamist ei saa teha ilma tegevuskohta üle vaatamata, see on oluline informatsiooniallikas. Kõigepealt on andmeid vaja keskkonnamõju hindamise kavandamiseks – selleks, et selgitada, mida keskkonnamõju hindamine käsitlema peaks. Esimene käik Antarktikasse peaks andma ka andmeid keskkonnatingimuste kohta, mis on aluseks hilisemale seirele.
Mis mõjusid üks polaarjaam puutumatule loodusele kaasa võib tuua?
See sõltub eelkõige sellest, mida seal tehakse, kuidas tehakse ja kus tegevus toimub. Inimeste kohaolek võib häirida näiteks linde. Iga tegevus, eriti transport, tekitab mingisugust müra, see võib jälle häirida kedagi.
Kui tundlik kohapealne loodus mürale võib olla?
Selle väljaselgitamine ongi üks meie ülesandeid. Olemasoleva info järgi ei ole seal selliseid linnupopulatsioone, keda võiks häirida. Kõne alla võib tulla ainult transport, kui tuuakse üle jää merelt vajalikke materjale – ka see häirib mingil kombel lindude liikumist. See on põhi-mõtteliselt võimalik.
Mis veel peale müra võib mõjuda Antarktika loodusele?
Inimtegevusega kaasnevad alati heitmed, osa neist on võimalik ära tuua, kõike mitte. See, mis läheb õhku, ei saa ära tuua. Lisaks inimesed ju kõnnivad kusagil ja järelikult tallavad midagi. Aga ka taimedevabas piirkonnas tallamine võib mõjutada pinnast ja selle piirkonna veereĻiimi. Teoreetiliselt vähemalt.
Mis selle keskkonnamõjude hinnangu praktiline tulemus on?
Keskkonnamõjude hindamine on iseenesest üks abinõu, mis võimaldab vastu võtta paremaid otsuseid. Annab otsuse tegijale ettekujutuse, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Teiseks annab see informatsiooni, kuidas on võimalik negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Näiteks piirangud, et neid negatiivseid mõjusid võimalikult vähe tekiks.
Millised need piirangud praktikas võivad olla?
Näiteks mingi tegevuse ajalised piirangud. Tegevus võib toimuda ainult teatud ajal või vastupidi – teatud ajal seda tegevust teha ei tohiks.
Et ei häiriks linde ja loomi?
Jah, näiteks. Võivad olla ka kohapiirangud. Teatud tegevus ei tohi ulatuda mõne kohani või peab jääma sellest kohast piisavalt kaugele.
Kuidas teie töö välja näeb? Vaatlete lihtsalt niisama?
See ei ole päris täpne. Peale vaatluste tuleb teha mõõtmisi ja võtta teatud hulk proove, et analüüse teha. Milliseid ja mis mahus, see on veel otsustamata.
Mis elamistingimused teid seal ootavad?
Tingimused sobivad vähenõudlikule inimesele – nimelt elame me telgis. Aga kuna seal on suvi, võib öelda, et parem suvel Antarktikas kui talvel Tallinnas. (Jaanuaris on Rossi mere ääres temperatuur paarist plusskraadist kuni viieteistkümne külma-kraadini – toim.)
Kui keskkonnasäästlikult te ise seal kuu aega toimetate?
Kogu selle Eesti jaama ideoloogia on äärmiselt keskkonnasäästlik. Algusest peale on see võetud üheks põhimõtteks.
Seega: kõik, mida viite, toote tagasi?
Jah, välja arvatud see, mis õhku läheb. Kõik muu tuleb absoluutselt tagasi.
Miks Eesti riik võiks või peaks Antarktika-ekspeditsiooni toetama?
See pole küsimus mulle. Ma pean selle ettevõtmise suhtes olema võimalikult neutraalne. Keskkonnamõjude hindaja peab olema erapooletu.
Toetussoov
Kuidas toetada Eesti polaaruurijaid?
Jaanuarikuise uurimisretke maksumus on 1,8 miljonit, milleks ei ole MTÜ-l Eesti Antarktika Ekspeditsioon veel katet.
Ekspeditsiooni toimumise hüvanguks saab teha ülekandeid arvelduskontole 17000601858 Nordea pangas.
Lisainfo saamiseks võib helistada Mart Saarso telefonil 522 8513.
Raha jaguneb järgmiselt:
1,17 miljonit krooni – leping firmaga Quark Expeditions, mis kindlustab logistika
240 000 – varustus ja proviant
180 000 – lennupiletid, kindlustus, hotellid ning transport
120 000 – päevarahad
90 000 – reservraha
