Antarktikas sulanud jää tõi päevavalgele uue maailma
Uurimistööd, mille tulemused avaldati osaliselt veebruari lõpus, peaksid võimaldama paremini ennustada seda, kuidas maailma soojenemine mõjutab bioloogilist mitmekesisust. Nii arvavad teadlased, kes osalesid Antarktika mereelu uurimise projektis.
Alguse sai projekt pärast seda, kui vastavalt 12 ja viie aasta eest murdusid Antarktika mandrijää küljest lahti hiiglaslikud jääkamakad, millele pandi nimeks Larsen A ja Larsen B. Veidi liialdatult öeldes tuli päevavalgele ehk siis pääses jääkaane alt merevesi ja -põhi, mida šelfiliustik oli katnud tuhandeid aastaid.
Hulk haruldasi leide
Kümne nädala jooksul uurisidki teadlased merepõhja ligi küm-ne tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, otsides sealt ja sügavaist veekihtidest eluslooduse esindajaid. Kuni 850 meetrit allpool merepinda leiti ligikaudu tuhande liigi esindajaid, sealhulgas 15 krevetilaadset amfipoodi, mida teadus varem ei tundnud. Üks huvitavamaid leide oli kümnesentimeetrine koorikloom Shackletonia perekonnast.
Larseni piirkonna üldiselt üsna madalast veest leiti ka hulgaliselt elusolendeid, kes tavaliselt tegutsevad umbes kahe kilomeetri sügavusel. Nende hulgas oli meriroose, merikurke ja merisiilikuid.
Teadlased avastasid ka tihedaid kobaraid mantelloomalisi, kes ilmselt said Larsen B piirkonda asuda alles pärast jää kadumist 2002. aastal. Edasised uuringud peaksidki näitama, kuivõrd kiiresti ja milliste elusorganismidega täitub piirkond, mille olustik on äkitselt muutunud.
Antarktika poolsaar on üks kiiremini soojenevaid piirkondi maailmas, praegu on seal keskmine temperatuur 2,5 kraadi soojem kui 60 aasta eest.
Polaaraasta uurib jää sulamist
•• Tuhanded teadlased 63 maalt ühendavad jõud, kaardistamaks üksikasjalikult kliimamuutuse tagajärgi poolustel.
•• Ettevõtmine, mil nimeks rahvusvaheline polaaraasta, kestab tegelikult kaks aastat ning puudutab palju enamatki kui jääväljade vähenemine Arktikas ja Antarktikas. Nii näiteks tehakse ka astronoomilisi vaatlusi Antarktika kõrgetel platoodel ja tektoonilisi uuringuid. Lisaks löövad kaasa sotsiaalteadlased, kes võtavad vaatluse alla muutused polaarala pärismaalaste eluolus.
•• Peamine on aga kliimamuutuse mõju hindamine ehk lihtsustatult vastuste leidmine kahele, võiks isegi öelda – lausa triljoni dollari küsimusele: kuidas reageerib jääkate üleilmsele temperatuuritõusule ja kui kiiresti ning kui kõrgele kerkib maailmamere tase jäämassiivide sulades?
•• Juba praegu on enam-vähem selge, et soojenemine vähendab põhjapoolust ümbritsevat jäämassi kolm protsenti iga kümne aasta jooksul. Taanduv jää ning talvise jääkatte vähenemine mõjutab umbes nelja miljonit inimest, kes elavad põhjapolaaralal.
•• Hiljuti avaldatud mahukas ülemaailmses kliimauuringus tõdeti, et Arktika on üks kiiremini soojenevaid piirkondi maailmas ning suvine merejää võib põhjapoolkeralt kaduda hiljemalt selle sajandi lõpuks.
