Toimub metsavendluse printsiip – salaviina urgastest mitterääkimisega hääletatakse salaviina müümise-joomise poolt.

Inimesed Pärnus teadsid, millega riskivad. Nad teadsid, et joovad jooki, mis ei ole legaalses pakendis. Tegemist ei ole millegi muu, kui rahva poolt soovitud salakõrtside olemasoluga Eestis.

Huvitavam on see, et kui politsei on väitnud, et neil on perfektne nimekiri salaviina müügikohtadest, siis veidratel kaalutlustel neid ei likvideerita. Mind huvitab, et kui see nimekiri olemas on, siis miks seda ei avalikustata? Kui politseis on nii palju joobejuhtumeid, siis kas politsei pole ise salakõrtside kunde? Esiteks on ta töökohustuste poolest kohustatud teadma kõiki salaviinaurkaid oma territooriumil ja kui tal on rahvaga side, siis peab ta kõiki neid legende teadma. Kui ta teab ja varjab, siis miks?

Aastas sureb Eestis viinamürgistusse keskmiselt 300 inimest ning Pärnu juhtumi tõttu sel aastal number suurem pole, sest ülejäänud ehmatavad ja joovad salaviina vähem.

Viinasurm on Eestis kestnud läbi aegade ja siin pole süüdistada kedagi teist kui rahvast ennast.