„Kui põlevkivi langeb välja, siis mingit muud varianti ei ole,“ kinnitas Raukas taaskord oma seisukohta tuumaenergeetika vältimatuse osas ning lisas, et nõustub tänases Eesti Päevalehest sõna saanud noore tuumateadlase Henri Ormuse seisukohtadega.

Varem on mitmel pool ajakirjanduses räägitud, et Eesti Energia peab heaks lahenduseks väikest 335 megavatise võimsusega IRIS-tüüpi tuumareaktorit, mida pole reaalselt veel kusagil kasutatud.

Nii Ormus kui ka Raukas on ühte meelt, et sedalaadi tuumajaama ei peaks Eestisse tulema. „Ehitada reaktor, mida kuskil varem pole ehitatud, see on täiesti ajuvaba,“ oli Raukas kriitiline.

„Meil ei ole vaja väikest reaktorit. Vaja on 1000 megavatist reaktorit, mis kõige tavalisem võimsus. See on töökindel ning läbiproovitud variant,“ lisas ta.

„Tore on öelda, et ostame Soomest energiat, kuid selleks on raha vaja. Lisaks sellele on Eesti seotud Leedu tuumajaamaga. Miks me peaksime panustama ebastabiilsesse riiki, samal ajal kui saaksime anda oma inimestele tööd ja oleksime energeetiliselt kindlustatud?“ loetles Raukas tema hinnangul sobimatuid alternatiive Eesti tuumajaamale.

„Ükskõik, mida meie peaminister räägib, Eesti ei ole jätkusuutlik riik. Ei ole jätkusuutlik, sest ei toodeta midagi. Ja ei saa toota kui ei ole energeetikat,“ arvas ta.

„Meie praegune tööstus ja põllumajandus eksisteerib, sest meil on odav energeetika. Eesti energeetika õilmitseb nõukogudeaegses rasvas. Kui meil poleks olnud nõukogude võimu, poleks meil ei Balti elektrijaama, ega Eesti elektrijaama ja poleks ülekandeliine olnud,“ sõnas Raukas.

„Sisulist mitte midagi pole me pärast iseseisvuse taastamist teinud. Need olemasolevad allikad aga kukuvad rivist välja üks hetk,“ jätkas ta.

„Kui meil elektrit jääks üle, siis võiksime toota vesinikku, puhast fosforit, sest fosforiit on meil olemas, kui tahame võime teha isegi alumiiniumitööstuse ja lisaks ka elektrit eksportida,“ rääkis Raukas.