Paldiski põhjaosas on mõne viimase kuuga rajatud kaks aia ja okastraadiga ümbritsetud üüratut asfaltplatsi, kuhu Robert Antropovi juhitav Paldiski Sadamate AS paigutab sadamasse toodud ja edasi toimetamist ootavad autod. Samasugune ehitustegevus on käimas veel kahel krundil, kuid ehituseks luba ega ka tegevust lubavat detailplaneeringut pole linn kinnitanud.

Kokku ligi 20 hektari suurune maatükk kuulub Põhjasadamaga seotud OÜ-le Altoona.

„Tegevus algas juunis, millele eelnes kirjavahetus, kus sadam palus meilt projekteerimistingimusi, kuid meie selgitasime, et esmalt peab kehtestama detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise,” selgitas Paldiski abilinnapea Heldur Suun. „See protsess võtab aega, kuid nemad tahavad seda kiiresti teha.”

Linn on teinud Altoonale neli ettekirjutust, mille ettevõte on kõik vaidlustanud.

2007. aasta juunis algatas linn sadama soovil detailplaneeringu, kuid siiani pole seda kinnitatud. Ehitusjärelevalve eest vastutav Suun täheldas ehitustegevuse toimumist tänavu juuli lõpus, nõudis seejärel ehitustegevuse lõpetamist ja seni tehtu lammutamist. Altoona esindajad sellega ei nõustunud.

Altoona juhatuse liikme Jelena Skvortsova allkirja kandvas vaides ettekirjutusele väidab ta, et platsil tegeletakse pinnase tasandamisega ja tegu pole ehitusega. Samuti polevat piirdeaia ehitamiseks vaja ehitusluba.

Septembri lõpus saatis Paldiski linn juba uue ettekirjutuse, kus nõuti taas ehitatu lammutamist. Põhjusena toodi välja, et ehitus jätkub ja pinnase tasandamine on võtnud vormi, kus terve plats on kruusa ja ehitusjäätmetega täidetud ning seejärel kaetud betoonplaatide või asfaldiga; lisandunud olid ka valgustuspostid. Krundil olid juba sinna paigutatud autod, mistõttu käsitas linn objekti transpordirajatisena.

Altoona viitas vaides ehituse seadustamisele, pannes rõhku riigikohtu otsustele, kus on ehitusloata või õigusvastase ehitusloa alusel valminud ehituseks tehtud investeeringud omandigarantiiga kaitstud ja ehitised seetõttu tagantjärele seadustatavad.

Ka kriminaalmenetlus?

Paldiski ei kavatse Suuna sõnul sellega leppida ja õigusliku pingpongi tõttu kavatsetakse pöörduda politsei poole. Haldusmenetlus on juba algatatud, järgnemas on ka väärteomenetlus. Ei välistata ka kriminaalmenetluse algatamist.

„Meie juristid vaatavad avalduse üle ja siis võime esitada politseisse või prokuratuuri avalduse ka kriminaalasja al­gatamiseks,” ütles linnavolikogu esimees Jaan Mölder.

Mölderi sõnul on linn valmis nõudma iga ettekirjutusega välja nõutud sunniraha kuni

10 000 krooni päevas. Senisele neljale ettekirjutusele lisaks võib linn teha veel tööjärgus olevate platside eest kaks ettekirjutust, mis võivad kaasa tuua 60 000-kroonise nõude iga päeva kohta, mil ettekirjutusi pole täidetud.

Põhjasadama juhatuse esimees Robert Antropov ei taha juhtumit kommenteerida. „Üt­len kommentaariks vaid seda, et Paldiski linnaga pole võimalik asju ajada,” märkis Antropov.

Põhjasadam kaalub kahjunõuet

•• Sadama tegevdirektori ja Altoona esindaja Gennadi Gretc­h­ko sõnul tasandati kinnistu ja kaeti killustikuga naaberkrundile valgunud liigniiskuse tõttu.

•• „Naaberkinnistu omanik kae­bas, et Altoona kinnistu liig­niiskuse tõttu on takistatud ka naaberkinnistu kasutamine,” selgitas Gretchko. „Et tagada sademevee ärajuhtimine ja selle kaudu normaalne niiskus, tasandati kinnistu pinnas ja kaeti killustikuga.”

•• Aiaga ümbritseti krunt Gret­ch­ko hinnangul võõraste ini­meste eemal hoidmiseks. „Soi­se ja võsastunud ala korras­tamise tule­museks on korras­tatud kin­nis­tu, mida võib nime­tada ka plat­siks,” ütles Gretchko. „Hoo­neid, mille ehitamiseks on nõu­tav ehitusluba, kinnistutele püsti­ta­tud pole.”

•• „Sellise (detailplaneeringu ja muude kooskõlastuste veni­mi­ne – toim) suhtumise tõttu on sadama tegevus pärsitud,” ütles Gretchko ja lisas, et kaalumisel on Paldiskile omapoolse kahjunõude esitamine.