Muinsuskaitseameti kinnitusel tenniseväljaku alla väärtuslikku kultuurikihti ei jäänud ja kalmeväli on läbi uuritud.

Seega pole kalmeväli ka otseselt kahjustatud. "Selle ümbruses on ehituskruntide hulk, mis veel mälestist ja selle keskkonda ei kahjusta, optimaalne - hetkel pole uued krundid ja majad mälestise olemust rikkunud. Rohkem ehitustegevust sinna ei tohiks kavandada, kogu ala peab jääma sisuliselt puhke-virgestusalaks,“ teatas muinsuskaitseamet.

Endine politseipeadirektor ja praegune Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimees Robert Antropov tahab tenniseväljaku alla jäänud riigimaa ära osta ja ka muinsuskaitseseadus seda ei keela. „Antud krunti on võimalik eraisikule müüa, kuid mälestise omanik peab tagama mälestise säilimise ning on tagatud ka mälestisele sobilik keskkond,“ kommenteeris muinsuskaitseameti avalike suhete juht Monika Lestberg.

Samas on peale muinsuskaitseameti antud asjas oma sõna öelda ka maa omanikul – riigil- ja kohalikul omavalitsusel.

„Maaga on kaks võimalust – riik vormistab selle maa endale ja paneb enampakkumisele. Teine variant on, et vald taoteb selle maa munitsipaalomandisse ja siis tehakse maa jagamiseks mingi otsus,” selgitas Jõelähtme valla maaosakonna juhataja Ülo Laanemets võimalikke ststenaariume. “Samuti on oma sõna öelda riigil, see on ikkagi riigi maa. Võib tulla otsus, et siitmaalt on piirid, siit tuleb lammutada.”

Maaameti juhtkonna nõunik Andres Põld möönas, et maa-amet on Robert Antropovi tenniseväljaku juhtumist teadlik. „Mingi seisukoha maa-amet kindlasti võtab,“ sõnas Põld, kuid ei osanud veel öelda, millal ametlik seisukohavõtt valmib. Siis selgub, kas Robert Antropov saab karistada või mitte.

Tenniseväljaku omanik Robert Antropov tunnistab riigimaale ehitamist ja kinnitab, et on tahtnud tehtud viga maa endale ostmisega õgvendada juba sellest saati, kui vea avastas.

„Tenniseväljak valmis 99-ndal aastal. Kinnistamisprotsessi käigus 2000. aastal koostatud piiriprotokollist katastriüksuste piiride looduses kättenäitamise kohta ei selgunud, et midagi oleks valesti,“ selgitas Antropov.

„ See, et krunt ja krundile jääv tenniseväljak on piiridest väljas ning ulatub reformimata riigimaale, avastasin juhuslikult alles 2005. aastal Maaameti elektrooniliselt maakatastri registri kaardilt, millest teada saanuna teavitasin kohe nii kohalikku vallavalitsust kui maa-ametit.”

„Minu poolt on kõik toimingud tehtud,“ kinnitas Antropov.