Kaadrikaitseväelasel on õigus saada teenistustasu alates lepingulisse teenistusse võtmise päevast kuni lepingulisest teenistusest vabastamise päevani.

Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. Lisaks ametipalgale võimaldab seadus maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavast tulemuslikuma teenistuse ja teenistuse eripära eest, kusjuures teenistuse eripäraks loetakse teenistust tervist kahjustavates või eriti rasketes tingimustes, kõrgendatud ohu- ja lahinguvalmiduse tingimustes, vaimsele ja füüsilisele ning erialale kõrgendatud nõudeid esitavates tingimustes.

Kaadrikaitseväelasele, kes teenib ametikohal, millel teenimise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu kuni 30% tema ametipalgast.

Kaadrikaitseväelaste ametikohtade auastmetele vastavad palgaastmed, palgamäärad, sealhulgas palgamäära diferentseerimise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma teenistuse eest ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab valitsus.

Kaitseväe juhataja kehtestatud iga-aastase palgajuhendiga täpsustatakse teenistustasu maksmise aluseid: ametikohad, mille palgamäärasid diferentseeritakse, ametikohad, millel makstakse lisatasu teenistuse eripära eest, ametikohad, millel ei rakendata lisatasude maksmisel kehtestatud piiranguid. Reeglina on maksimaalne lisatasu ja diferentseerimise suurus kuni 50% astmepalga palgamäärast.

Palgamääradest võib näiteks tuua palgaastmestiku madalaima määra, mis on reamehe palgaastmele K1 vastavalt 3190 krooni, kindralmajori ametikohal teenistuses oleva kaadrikaitseväelase palgaastmele K 23 vastav palgamäär on 12 650 krooni. Seega on palgaastmeid 23, ametikohtade auastmete palgaastmete vahe suurus ulatub 220 kroonist (reamehe ja kaprali palgaastmete vahe) kuni 1650 kroonini (brigaadikindrali ja kindralmajori palgaastmete vahe).

Kaadrikaitseväelasele, kes osaleb kaitseväeüksuse koosseisus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või osaleb operatsioonis väljaspool üksusi, makstakse sõjalises operatsioonis osalemises ajal välisriigi territooriumil kõrgendatud ametipalka kolme- kuni viiekordses suuruses. Kõrgendatud ametipalga suuruse määrab operatsiooni toimumise asukohast ja iseloomust lähtudes kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Praegu on kõrgeima kõrgendatud ametipalgaga missiooniüksus Iraagis.

Auastmetasu

Lisaks ametipalgale makstakse kaadrikaitseväelastele lisatasu auastme eest. Auastmetasu makstakse alates kaprali auastmest ja selle suurus on 300 krooni; auastmetasu määr kroonides on kõrgeim kindrali/admirali auastme korral ja selle suurus on 4500 krooni. Kaitseväelase auaste peegeldab kaitseväelase ettevalmistust, haridust, teenistuskogemust, teenistusalast pädevust ja võimekust juhtida eri tasemega üksusi ja protsesse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rea- ja all-ohvitseride madalamatel auastmetel on teenistustasu põhikandjaks ametipalga määr ja väiksemal määral auastmetasu. Allohvitseride kõrgematel auastmetel ning ohvitseride auastmetel on suuremal määral suurendatud auastmetasu.

Väljateenitud aastate tasu

Kaadrikaitseväelasele makstakse lisatasuna väljateenitud aastate tasu, lähtudes tema kaitseväeteenistuse staaĻist. Väljateenitud aastate tasu makstakse %-na astmepalgast, kusjuures väljamaksmine toimub alates kolmandast tegevteenistuse aastast. Kaadrisõdurile ja kaadriallohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu alates kolmandast tegevteenistuse aastast 5% ametipalgast; protsenti suurendatakse vastavalt tegevteenistuse aastatele ning maksimummäär 25% ametipalgast makstakse alates kahekümne esimesest tegevteenistuse aastast. Kaadriohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu alates neljandast tegevteenistuse aastast 5%, suurendades protsendimäära 25%-ni kahekümne viie tegevteenistuses oldud aasta kohta.

Puhkusetasu ja puhkusetoetus

Puhkusetasu makstakse kaadrikaitse-väelasele puhkuseseaduses ette nähtud alustel ja korras. Puhkusetoetust makstakse eelarveliste vahendite olemasolu korral ja selle suurus sõltub vabade vahendite suurusest. Kahel viimasel aastal on kaadrikaitseväelastele makstud puhkusetoetust 50% ulatuses palgamäärast.

Korteri- ja toiduraha

Lisaks teenistustasule makstakse kaadrikaitseväelasele toetusena korteri- ja toiduraha. Korteri- ja toiduraha ei arvata teenistustasu hulka ning sellelt ei peeta kinni tulumaksu. Toiduraha arvestatakse kaadrikaitseväelasele, lähtudes toiduraha arvestuslikust suurusest ja kalendripäevade arvust kuus, kusjuures selle arvestuslik suurus 2005. aastal on 60 krooni päevas.

Korteriraha makstakse kaadrikaitse-väelasele vastavalt eluruumi arvestusliku suuruse ühe ruutmeetri keskmisele maksumusele. Eluruumi arvestuslik suurus on seatud sõltuvusse ametikohtade auastmetest ning toetus kroonides ühe ruutmeetri kohta on 15 krooni. Astmestiku madalaimal astmel, s.o reamehe/madruse auastmega ametikohal teenistuses oleva kaadrikaitseväelase eluruumi arvestuslik suurus ruutmeetrites on 35; astmestiku kõrgeimal astmel, s.o. kindrali/admirali auastmega ametikohal teenistuses oleva kaadrikaitseväelase eluruumi arvestuslik suurus ruutmeetrites on 110. Seega on korteriraha suurus ametikohast sõltuvalt 525-1650 krooni.

Ümberasumise kulud

Kaadrikaitseväelase määramisel ametikohale teise paikkonda, kui sellega kaasneb elukohavahetus, makstakse talle ja tema pereliikmetele ühekordset hüvitist ühe, lisaks iga pereliikme kohta 0,25 ametipalga ulatuses ja kompenseeritakse ümberasumisega seotud sõidu- ja kolimiskulud.

Õppemaks

Kaadrikaitseväelasele, kes on kaitse-väe juhataja poolt hariduse omandamiseks suunatud õppima tsiviilõppeasutusse, hüvitatakse riigi kulul õppemaks; õppemaksu hüvitamise ulatus on kuni 20 000 krooni semestris.

Kaadrikaitseväelase tasutud õppemaks hüvitatakse kaitseväe juhataja ja õppima suunatud kaadrikaitseväelase vahel enne õppima asumist sõlmitud koolituskokkuleppe, õppemaksu tasumist tõendava kuludokumendi ning tsiviilõppeasutuse poolt kaitseväelase õppetulemuste kohta lõppenud semestris väljastatud akadeemilise õiendi, mis näitab, et kaadrikaitseväelane on läbinud õppe ettenähtud mahus, alusel. Kaitseväe sisemise regulatsiooni järgi hüvitatakse õppemaksu üldjuhul esimesel kursusel 50%, teisel kursusel 50-75%, kolmandal kursusel ja edasi 75-100%.

Kaitseväelasele osutatav arstiabi

Kaadrikaitseväelasele tagatakse riigi kulul arstlik läbivaatus, regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu arstiabi üldarstiabiga võrdsustatud ulatuses. Kaitseväe juhataja on esitanud taotluse tagada kaitseväelastele riigi kulul ka eriarstiabi ja ravimid. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud kaitseväelasele tagatakse meditsiinilise näidustuse korral taastusravi riigi kulul.

Vormiriietus

Kaitseväelasele antakse vormiriietus või kompenseeritakse selle maksumus riigi kulul.

Tööandja eluruum

Kuna kaitseväe teenistuse on rotatiivse iseloomuga, siis püüab kaitsevägi vastavalt võimalustele ja vajadustele tagada ümberpaigutatavad kaitseväelased ja nende perekonnad elamispinnaga.

Toetused kaitseväelase hukkumise ja töövõimetuse korral teenistusülesannete täitmise tõttu

Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

Teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab matuse korraldamise kulud. Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel kaitseväe arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust vastavalt osalise töövõime kaotuse protsendile, töövõime kaotusel 10-30% kuue kuu palga ulatuses, 40-90% kaotuse korral kahe aasta palga ulatuses, täieliku töövõimetuse korral seitsme aasta palga ulatuses. Kaadrikaitseväelasele ja reservväelasele, kes teenistusülesannete täitmisel sai kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses. Toetuse arvestamise aluseks on toetuse põhjustatud sündmuse aegne teenistustasu.

Väljateenitud aastate pension

Kaadrikaitseväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaĻ või vähemalt 25-aastane üldine teenistusstaaž, millest kaitseväeteenistuse staaĻi on 13 aastat, tekib 50-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

Kui kaadrikaitseväelasel on vähemalt 20 aastat kaitseväeteenistuse staaži, on tal õigus väljateenitud aastate pensionile 50% suuruses osas tema ametikohajärgsest pensioni arvestamise teenistustasust. Iga 20-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra.

Kaadrikaitseväelasel, kellel on üldisest pensionistaažist 13 aastat kaitseväeteenistuse staaĻi, on pensioni suuruseks 30%-line osa pensioni arvestamise teenistustasust. Iga 13-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioniks arvutatavat protsenti 3% võrra.

Väljateenitud aastate pensioni ülem-määr on 75% kaadrikaitseväelase pensioni arvestamise teenistustasust.

Pensioni suuruse arvestamise aluseks (pensioni arvestamise teenistustasu) võib kaadrikaitseväelane valida: 1) oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või 2) oma viimase teenistuses oleku kuu teenistustasu, mille hulka ei arvata puhkusetoetust ja puhkusetasu.

Korteri- ja toiduraha pensioni suuruse arvestamise aluseks ei ole. Kaitseväelase pension arvutatakse ümber, kui muutuvad pensioni arvutamise aluseks olnud ametipalk ja auastmetasu. Seega mõjutab kaitseväelaste palgatõus ka pensionil olevate reserv- ja eruväelaste pensioni suurust.

Toitjakaotuspension

Kui kaitseväelane teenistusülesande täitmisel hukkub, tekib tema ülalpidamisel olnud töövõimetutel perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Kaitseväelase surma korral on õigus toitjakaotuspensionile tema lapsel, vanemal või lesel, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte. Lisaks on kaitseväeteenistuse seaduse §-s 202 loetletud isikud – perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud –, kellel on seaduses loetletud tingimustel õigus toitjakaotuspensionile.

Toitjakaotuspensioni arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35%, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55%, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75% ulatuses toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks olevast summast (pensioni arvestamise aluseks olevast teenistustasust).

Töövõimetuspension

Kaadrikaitseväelasel, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime teenistuskohustuste täitmise ajal, tekib õigus töö-võimetuspensionile. Kaitseväelase töö-võime kaotuse astme, selle tekke aja ja põhjused tuvastab kaitseväe arstlik komisjon, kes määrab ka püsiva töövõimetuse astme. Töövõimetuspensioni arvutatakse pensioni arvestamise teenistustasust täieliku püsiva töövõimetuse korral 80%, osalise püsiva töövõimetuse korral 40%.