„Sellel aastal saame hiid-karuputke ning Sosnovki karuputke tõrjeks kasutada 4,6 miljonit krooni,” ütles looduskaitse bioloog Ivar Ojaste keskkonnaametist. Taotluses sooviti tõrjeks ühtekokku 7,6 miljonit.

Karuputke tõrje toimub üle Eesti, ja seda eelkõige väikestel kuni viiehektarilistel maatükkidel või asulates ning vooluvete ääres paiknevates kolooniates. Selle riiklik tõrjeprogramm on kestnud viimased viis aastat.

Invasiivseid võõrliike on nii taimede ka kui looma- ja putukaliikide seas, tuntumad neist karuputke kõrval on Pürenee poolsaarelt pärit kuni 15 cm pikkune Hispaania nälkjas ehk Lusitaania teetigu ning Ameerikast pärit signaalvähk. Nende tõrjet ei tehta.

„Kas nad kujutavad olemasolevatele liikidele tõsist ohtu, ei ole ühest vastust. On selge, et näiteks veekeskkonnas elavate liikide levikut me piirata ei suuda,” märkis Ojaste. Ta lisas, et maismaaliikide arvukust saab inimene oma tegutsemisega siiski oluliselt pidurdada. „Möödunud aastal Eestis esmakordselt avastatud Lusitaania teetigusid saaks iga inimene kokku korjata, seejärel tuleks nad hävitada,” andis Ojaste nõu. Suured teeteod paljunevad kiiresti ning laastavad terveid põlde.

Pole mõtet tõrjuda

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi hindas invasiivsete võõrliikide probleemi Eestis oluliseks, kuid märkis, et leidub liike – näiteks harilik tõlkjas, tuntud kui Rakvere raibe või väikseõieline lemmalts –, mille vastu ei ole nende laialdase leviku tõttu enam mõtet võidelda. Samal ajal tuleks Linnamäe hinnangul rohkem pöörata tähelepanu ennetavatele meetmetele. „Invasiivsetest liikidest lahtisaamine on keerukas ja kulukas. Tülikaks muutunud kodulooma või akvaariumielanikku ei tohi loodusesse lasta, samuti peaksid aiapidajad jälgima aiataimede levikut,” lisas Linnamägi. Näiteks Kaug-Ida unimudil, mis levib Narva veehoidla piirkonnas, on looduskaitsja sõnul pärit ilmselt kellegi koduakvaariumist.

Keskkonnaministeeriumist öeldi, et Euroopas on invasiivsete liikide põhjustatud majanduslik kahju ligi 10 miljardit eurot aastas.

Looduses on juba 4000 võõrtaimeliiki

•• Võõrliikide loodusesse laskmine on seadusega keelatud. 2009. aastal keskkonnainspektsioonile teadaolevalt ei ole olnud võõrliikide loodusesse laskmise juhtumeid. 

•• Aprilli lõpul tegi keskkonnainspektsioon küll Viljandi tarbijate ühistule hoiatuse koos 1000-kroonise trahviga, sest Maksimarketis olid möödunud aasta septembris ja oktoobris müügil kitsasõralised jõevähid. Vähke importinud juriidilisele isikule määrati 3000 krooni trahvi.

•• Kitsasõraline vähk on aktiivne ja ohustab kodumaiste vähkide populatsiooni. Näiteks võivad kohalikud vähid saada neilt surmava haiguse.

•• Taimedest on Eesti loodusesse sisse toodud üle 4000 võõrtaimeliigi. Võõrliigid on muu hulgas ka niidutaimestikku ohustav ida-kitsehernes ehk galeega ning lupiin, putukatest vaaraosipelgas, kartulimardikas, majasääsk. Imetajatest on Ameerika naarits ehk mink pea­aegu välja tõrjunud Euroopa naaritsa. 

•• Puuviljadega on Eestisse jõudnud mitmesuguseid ämblikke ning eksootilisi putukaid.