„Paarkümmend aastat tagasi oli tavaks jagada Euroopat jagada Idaks ja Lääneks, kuid tänaseks päevaks on näha märke, et maailmajagu oleks mõistlikum jagada Lõunaks ja Põhjaks,“ kirjutas Applebaum.

„Mitte kõigile ei saa see uus kontseptsioon meeldima. Eriti neile, kes jäävad uue Lõuna hulka, kes geograafiliselt ei pruugi isegi sinna kuuluda. Tegemist on pigem poliitilise konstruktsiooniga,“ lisas ta.

Applebaumi hinnangul võib Lõunaks pidada kõiki neid riike, kes pole suutnud oma eelarveid tasakaalu saada, bürokraatide arvu vähendada ning kelle rahvas pole õppinud kärpeid heaks kiitma. Nende sekka tuleks arvata Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia, Ungari, Bulgaaria ning praegu ka Iirimaa.

Põhi koosneks aga neist, kes on suutnud riigi majandamisega edukamalt toime tulla: Saksamaa, Poola, Eesti, Skandinaavia riigid, Tšehhimaa ning Slovakkia.

„Suurbritannia uus valitsus püüab riiki tagasi Põhja suunas tüürida, pärast mõningast viibimist Lõuna maade seas. Prantsusmaa seevastu ei ole üks ega teine, vaid hõljub Põhja ja Lõuna vahepeal,“ leidis Applebaum.

„Loomulikult on need kategooriad subjektiivsed ning vaieldavad. Poola bürokraatia pole mingil juhul parem kui Hispaania oma. Iiri kapitalism on samas mingil määral elujõulisem kui Tšehhi oma. Elatustase on Itaalias endiselt kõrgemal kui Eestis. Samuti on mitmed Lõuna liidrid – Kreeka ja Hispaania sotsialistlikud valitsused – hambad ristis ellu viimas reforme, mida nad oleks pidanud tegema juba aastaid tagasi ning nende eesmärgiks on muuta majandust rohkem Põhja sarnaseks,“ lisas ta.

„Isegi kui me vahetame nendes loeteludes mõne riigi poole või vähemalt ei nõustu nende paigutamisega ühele või teisele poole, siis on raske eitada uue Põhi-Lõuna jaotuse olemasolu, mis on äkitselt osutunud märksa olulisemaks näitajaks kui vana Ida-Lääne jaotus,“ leidis Applebaum.

Applebaum nendib, et praegusel hetkel pole Põhja-Euroopa sama, mis eurotsoon. „Kõik Põhja riigid ei kasutada Euroopa ühisraha, kuigi mõned Lõuna riigid seda teevad. See on selgelt ebaloogiline: üha sarnasemad ning tugevalt seotud Põhja riigid on otsustanud säilitada oma valuutat,“ kirjutas ta.

„Teisalt Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka, riigid, millele on äärmiselt erinev suhtumine avaliku sektori kulutuste jaotamisse ning eelarve koostamisse, on ühes ja samas rahatsoonis,“ lisas Applebaum.

„Kas ei oleks mõistlik saata euro hingusele ning võtta kasutusele Põhja riikide ühine valuuta? Kui kaua kulub selleks, et see hakkab tunduma hea ideena, eriti Saksamaal?“ mõtiskles Applebaum.