Aprilli esimene nädal: konnakõnd ja kuremängud
Muidugi olid selle nädala tõsisteks üllatajateks kõiksugused laulvad värvulised, kes saabusid igasse aiasoppi. Kõlas linavästriku sirts ja metsvindi pinksumine, lõo lõõritus ja rästaste laul. Uued tulijad olid käblik, võsaraat ja punarind, kivitäks ja must-lepalind. Kangemad linnuvaatlejad suudavad praegu Eestimaalt ühe päeva jooksul kokku lugeda sadakond linnuliiki. Ja et hanesid ja parte tuli lõuna poolt kohe nii palju ning haruldasi, siis sai meie esilinduril Margus Otsal ameerika piilpardi märkamisega ületatud ka 300 Eestis kohatud linnuliigi piir. Tuhanded haned näksivad Eesti põldudel orast, hüüab hüüp, saabunud on metstilder.
Kured ja toonekured
Looduskalendri SEA-TV kaotas sel nädalal reitingut uuele tulijale Kurekaamerale http://www.ilm.ee/~uploader/loodus. Programmi avalöögiks pakuti muidugi tõelist seepi: must-toonekurg Donna, kes on leidnud vaid mõni kuu pärast lesestumist endale uue kaasa, alustas sellega kohe kaamera ees avalikku seksielu. Punkar Domino – nagu Aotäht ristis Donna uue jalarõngastega kurgmehe – pole küll siiski alati valmis Donna suudlustele aktiivselt vastama. Pesamadrats on neil aga juba mõnusalt rohelist sammalt täis topitud. Paljugi mis ses salapärases Jõgevamaa paigas toimub, jääb aga kaamerasilma vaateväljast välja. Siiski on mikrofoni kaudu kuulda, et sama aktiivne kevadmelu käib ka alumise korruse sookurgedel rabaveerel.
Konnad, sipelgad ja liblikad
Konnarahva võidujooks kudelompide poole algas äkki ja hooga, esimesed võitjad on juba päral ning krooksuvad valjul häälel. Peamiselt on need pruunid konnad: sinise küljelaiguga rabakonnad ja laigulise kõhuga rohukonnad. Maitsvat sääsepraadi on ka ümberringi saada, kulus käib hiidämblike tantsumöll ning pikalt kulule istuma jääjal poeb püksisäärest sisse kevadine puuk. Lepatriinud on ärganud, aga alles väga unised. Unised on ka esimesed siilipoisid, kes lehehunnikust välja poevad. Aga vilkamaist vilkamad on nüüd liblikad – mulle jäi esmalt silma kollane lapsuliblikas!
Mahlajooksu aeg
Nädala alguses puhkesid kuldtähtede õiesilmad, meie aia nartsissidel on lumehange kõrval nii suured õienupud, et vaja vaid veel veidi päikesesooja ja... Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaal pani laupäevane uduvihm muru silmanähtavalt kasvama, toomingas on hiirekõrvul ja rabas on tupp-villpea pintslikesed kollased ehk õitsevad. Metsamees Vello Keppart kirjutab: “Jõgeval avanesid õisikute esimesed õied raagremmelgal ja ka esimestel haabadel 4. aprillil, see on kolm nädalat tavalisest varem. Magesõstar, must sõstar, läikiv tuhkpuu näitavad hiirekõrvu, pihlenelal on esimesed noored lehed. Õied on puhkemas jalakal ja künnapuul, ka nemad õitsevad enne lehtimist. Vahtramahla tilkus täna veel natuke pudelisse.”
Jääs järv ja vulisevad veed
Talv läbi olime siin Peipsi ääres jääta, nüüd on aga kilomeetri jagu rannajääd kaldas kinni, sinetab vaid kitsuke triip päris rannas. Samas passivad juba västramehed, aga siiski pole veel näha, et nad midagi kätte saaksid – küllap eelistab haug kudemiseks rohkem jõesuudmeid. Jõed on vähemalt Ida-Eestis pilgeni täis, järv on veetasemelt eelmise kevadega ühel joonel.
LASTELE
Ilmamäng: konnahüppamine
Miks peab kevadel konnade rändeajal konnadele teed andma? Selle saab juba lapsena selgeks, kui proovida kehastuda konnaks ja hüpata neljakäpukil, krooksuda ja teha “konnakorinat”. Mängimegi nii ja põnev on jagada konnad kaheks rühmaks, mõlemad peavad puudutama naaberlombi konna ja naasma oma kohale joone
taha, jooned on teineteisest
10 meetri kaugusel.
Sipelghappekuur!
Kas mäletate lapsepõlvest, kui vahva oli kevadel jälgida kuklasepesa tegemisi, panna mõneks minutiks pessa kooritud pajuoks ja limpsida sellelt kevadhaput – tõelise kevade lõhn ja maitse,
mine proovi metsas järele.
