Kevadpäikest jagus eelmisel nädalal paljudesse päevadesse ja juba pool seitse hommikul pistab esimene kiir Peipsi vetevälja kohalt ninaotsa välja. Tunni ajaga tõuseb tulekera Peipsi pinnalt rannamänniku latvade kõrgusele. Päevapaitus on aga veel kõhedavõitu, sageli mitte üle nelja-viie soojakraadi, kuid päevavalgust jagub – alles kell üheksa õhtul loetakse päev lõppenuks. Kuid mitte päris, tegelik elu siis alles algab – miljonid pruunid konnad ohkavad korra ja asuvad teele oma kudemisveekogude poole. Kolmapäeval jäime Kütiorus saunatamisega hiljale ja siis selgus, et koju Peipsi äärde on raske jõuda – maantee oli tihedalt täis hüppavaid ja juba hüpanud rohu- ja rabakonni. Autosõit meenutas slaalomirada, just jõgede ääres oli konnapäid kõige rohkem. Eriti kurbnaljakas oli pilt ühe teeäärse kurepesa all, kust toonekurg hämaruses üle pesaserva koogutas, kõht ilmselt konnadest pungil, ja jälgis, kuidas konnamoosi üha juurde ja juurde valmistatakse...

Varsakabja õied kraavis

„Konnakapsas õitseb!” tuleb sõnum Kaja Kübaralt Pärnumaalt. Veel laupäeva hommikul oli ta kurtnud, et maa on lumest valge. Kuid nüüd on see sulanud ja lõunapoolne Eesti saab nautida edasi õiteilu – ülaste valevust ja paiselehe kollendust. Kui meil sinililled nühivad alles oma siniseid silmi, siis lõuna pool on maa siniseid kroonlehti juba täis. Küllap on kõigile silma jäänud pehmed kollased pajutibud, võsa vahel rohetab juba toomingas, näsiniin on õieehtes. Peenral on lõhnast avali kollased nartsissid, osa tulpegi pungitab nuppusid. Kask hakkas „oksendama” – kasemahla aeg on sel aastal läbi, sest kasepungad on roheliselt kikkis. Traktorid on juba põldudel vilja külvamas, kuigi kohati on veel metsa all lund.

Pesakohti vähe

Raba- ja laukhanede suured parved on püsivad kohad sisse võtnud talumeeste orasepõldudel, sest Saamimaale on veel vara lennata, külm on. Sõrve linnujaama vaatluspäevikus on kirjas, et tuhanded mustvaerad koonduvad merel. Peagi on algamas Põhjala lindude kojuränne. Mandrile saabus aga must-kärbsenäpp. Võrumaal kuulsin ka väänkaela piibitamist. Meie õue peal käib pidev hallrästaste ja vareste sõda. Tappa saavad ikka suuremad. Kuldnokad on hõivanud kõikvõimalikud õõnsused. Maja otsaseina pesakastiava on puukoristaja asunud ümber kujundama, tema kohal tundub korteri leidnud olevat linavästrik, kes pidevalt aknalaual uurimas käib, mida toas tehakse… Maja kohal tiirutavad paaridena nii kala- kui ka merikotkad. 

Õngemeeste kuldaeg

Jõeääred on vallutanud peale konnade ka teised koivalised, särjepüük on täies hoos. Kohati on kalamehi nii tihedalt, et seisa või ühel jalal. Jõgede sooja vette pressivad veel peale särgede teisedki kalad. Peipsi ääres on „jäähaug” oma kudemise lõpetanud. Siiski, särge on ka siin, nägime ühe kalamehe ämbris nelja kala. Kui Aotäht mind seepeale õngitsema vedas, siis seisnes see rohkem vihmaussi konksu otsas leotamises. Siiski oli põnev ümbrust jälgida – kuidas kalakotkas tiivad selja peal kokku pani ja kuulina vette vihises. Saagita jäi temagi. Ainsad, kes kala said, olid naerukajakad, aga nemad suutsid sügavas rahus kannatlikult passida – saak, mida nad ihalesid, oli ka väiksem.

Jäneste pulmatrall

Karvastel on metsapeiduaeg, aeg-ajalt sipsab mõni punasaba rebane üle tee ja ka nugised on üsna liikuvad. Kitserahvas püsib vaikselt metsaveeres, sokud juba köhatavad metsas. Nigula turvakodu karupoeg sai toast karuaedikusse ja hakkas seal kohe varjualuse katust lõhkuma. „Karujuntsul on üksi igav, tavaliselt on nad siin hulgakesi olnud – mängukaaslaste puudus muudab karupojagi kaagiks,” ütleb karu kasvatav looduskaitsja Enn Vilbaste. Jooksutralli teevad praegu jänesed – valgejänesel veel kohati valgekirju kasukas seljas –, näha on neid ikka paari-kolmekaupa pulmamängu lippamas. Mikk Sarv ütleb praeguse külma ja vilu ilma kohta, et vanarahvas ennustas just eilse markusepäeva ilma järgi suve – nagu näha, võib see tulla küll ilus ja selge, kuid külm.

Kevad kõhu kaudu!

Kevade õige tunnetamine käib kõhu kaudu. Juba on aianurgas rabarberinups, ärasöömist ootavad murulaugud ja sibulad. Võis hautatud maitsev nõgesepeotäis viib keele alla. Naadisupp ja võilillelehesalat, nurmenukulehe-munavõi... Jäta keemiat täis roheline rahulikult poeletile ja rohitse oma keha õueandidega!

Lastele ilmamäng: suitsukala

Kui omapüütud kaladest kalasupist ja -praest küllalt, võiks proovida kalasuitsutamist. Vaja on kaheliitrilist plekkpurki ja veidi kadakaoksi selle põhja. Seejärel tuleb purgi ülemisse serva teha kaks auku, millele saab toetada sinna üles vardasse riputatud kalatükid. Seejärel kaas peale ja purk sütele, veerand tunni jooksul peaks valmima maitsev kala.