Aprilli viimane nädal: Kõu kõmatas
Meeli jahutavat ilma aga ei pruugi jätkuda kauaks, seda näivad teadvat just taimed. Kuigi ilmake on meil veel valdavalt kasvuks sobimatu, alla 10 kraadi, ja sekka viskab ka lumesahmakaid, süttisid suvised õiepäikesed – võililled – juba õitsema. Noor rohelus on tooni andmas kaskede, sirelite, toomingate okstel, kollast õievahtu lisavad mage sõstrad, kased, vahtrad ja pajud. Mikk Sarv lisab, et nüüd on viimane aeg imetleda hiirekõrvul puude võra kuju – sirged püstised oksad viitavad vanarahva teadmist mööda taeva väele, ussina väänlevad oksad taas maa väe ohtrusele puu kasvukohas.
Linnud
Peipsile tõi lahkunud nädal salkade viisi kurvitsalisi – tuli koguni suurem meriskite kamp. Eet Tuule Harjumaalt kirjutab juba metskurvitsa rõõmsast neljapojalisest pesakonnast ning seda, et käbilinnud ja rongad täidavad suure hooga oma poegade kõhtusid. Aga soojemasse Eestisse jõudsid kohale põõsalinnud, roolinnud ja ritsiklinnud. Kuldnokad vilistavad täiel rinnal ning taas on neil ka karaokevoorud: eriti popid on kõiksugu mobiilihelinate ja autoalarmide matkimised. Toonekurg Toonil on pesas neli muna, uudishimulikud võivad veebikaamera abil jälgida, kuidas neli muna emasoojas hauduvad. http:// www.ilm.ee/~uploader/loodus/ ?leht=art07toonipaevik .
Imetajad
Metskitsed on veel üsna hallikarvalised. Kuid täiskuuvalguses vudib kõikjal halle okaskerasid ja kes korra sellist jooksu näinud, ei jõua ära imestada, kui väle on see väike loomake. Hundi-, kähriku- ja rebaseperedes on pisikesed pojad, mõned neist tulevad varsti urusuule ilma uudistama. Jänestel on algamas nurmetantsude teine voor. Nigula metsloomade turvakodu karutirts mängib koos peretütarde Mareti ja Kadriga hoogsaid jooksumänge: tagaajamine, kukerpallid ja peitupugemine vaheldub perenaise Kaja süles käpalutsimisega. Karutüdruk Päntu ei talu aga õhtust aedikusse sulgemist, hädakisa kõneleb: kallid inimesed, tahan olla vabana oma ema juures, ärge hirmutage meid varakevadel lahku.
Taimed
Kui ajutine lumi välja arvata, siis taimeriik sirgub oma tavalist rada pidi: metsaalused valendavad ülastest, varsakabjad on täisõies, suvelilledest alustasid võililled, silmarohud ja kassirattad. Teelehed ja kortslehed on juba pisikese peopesa suurused. Lepikud rohetavad toomingatest - vaid kevadel näeme, kui palju on meie metsades seda püha puud. Aga toomingaõiteni on veel nädala jagu aega - need põllumehed, kes põuakartuses juba kartuleid panevad, kiirustavad liialt. Peipsi-äärsetel on sibulapõllud juba rohelised ja käib kurgimajade sisseseadmine. On punaste tulpide aeg.
Muu loodus
Ilmarahvas lubas lahkel meelel lund ning lörtsi - ja nii ka läks. Aga kui kuu jälle kahanema hakkab, siis küllap ka sooja tuleb. Esmaspäeva hommikul, kui mujal Eestis valitses kena tups-rünkpilveline ja päikesepaisteline ilm, sadas meil siin Vilusis laia jõululund, kohati olid räitsakad paarisentimeetrised.
Särjesulps on jäänud harvemaks, muud merekalad passivad paremat ilma - siiani on aina tormimöll olnud.
Konnauurija Riinu Rannap ütleb, et konnadel on keeruline kevad: kes liiga vara kudesid, nende kudu on hävinud – sellest saab aru roheka tooni järgi, mis näitab, et kudus on vetikad kasvama hakanud.
Puhu, pajupill!
Pikker koputas kevadel vanarahva teadmist mööda pajukoore mürinal lahti ning karjalastel tuli pajuvilega kevadevägi ja ilmarahu välja vilistada. Kutsungi igaüht rahupille meisterdama, näpunäiteid saab Eesti tööõpetajate seltsi kodulehelt aadressil http://www.ttts.tln.edu.ee/Kasulikku_kolleedsoov_pajupill.htm. Ja veel, ülejäänud pajukooretükkidest võiks keeta loodusliku aspiriinitee, et oma talvistest gripitüsistustest lõplikult paraneda.
