Aprillimässaja tüüpkaristus: aasta tingimisi ja 5400 krooni sundraha
Vahetult pärast rahutusi rääkisid mitmed poliitikud eesotsas presidendiga, et kõiki rahutustes osalenuid ähvardab karm karistus ning Eesti kodakondsuseta isikuid isegi riigist välja saatmine. Tegelikkuses kujunes tüüpkaristuseks kuni aastane tingimisi vangistus ning 5400 krooni suurune sundraha maksmine. Nii näiteks hoiatas toona peaminister Andrus Ansip, et ei ole mõtet alustada oma noort elu viieaastase vangistusega. President Toomas Hendrik Ilves teatas aga telepöördumises, et rüüstajad tabatakse ning neid karistatakse kiirelt ja karmilt. “Õigusriigi veskid jahvatavad kiirelt ja vältimatult.”
Enam kui 80 avalikust kohtuotsusest ilmneb aga, et kõik süüalused pidid maksma sundraha ja neist ligi pooled said ka tingimisi vanglakaristuse. Reaalse vangistusega karistas kohus vaid kümmekonda inimest, kellest suurem osa oli oma karistuse kandnud juba eeluurimise ajal.
Vangistuse pikkused ulatusid enamasti nelja-viie kuuni, kõige rangema karistuse määras kohus 19-aastasele Vjatšeslavile, kes peab trellide taga veetma kokku kaks aastat ja neli kuud.
Saatuslikud salvrätid
Süüdistuse järgi osales Vjatšeslav massilistes korratustes ning võttis Pärnu maanteel asuvast R-Kioskist kaks kasti Eviani vett, ploki sigarette ning maiustusi. R-Kioskist liikus ta edasi Vabaduse väljaku poole ning lõhkus jalaga teele jäänud Spanish Corneri kaupluse aknaklaasi. Mehe viimaseks teoks jäi Narva maantee alguses asuva bussiootepaviljoni jalaga löömine ning klaasi lõhkumine, seejärel peeti ta kinni.
Ühe kurioossema juhtumina karistas Harju maakohus 23-aastast Aleksandrit, kes koos rahalise karistuse, sundraha ning temalt välja mõistetud kaitsjatasuga pidi rahakotti kergendama kokku ligi 10 000 krooni võrra. Nimelt tuvastas kohus, et Aleksander hõivas Pärnu maanteel asuvast R-Kioskist ühe paki paberist salvrätikuid, mida ta kasutas nina nuuskamiseks ja seejärel ära viskas.
Siseminister Jüri Pihl ei soovinud eile kommenteerida, kui hästi ühituvad tema hinnangul poliitikute aasta tagasi välja hõigatud karistused ning reaalsed kohtuotsused.
“Ministrid ei saagi ju üldse mingeid karistusi lubada. Aasta tagasi rääkisime sellest, milliseid karistusi on üldse võimalik anda,” lausus Pihl ning lisas, et tema isiklikult ei rääkinud üldse midagi.
Ganini peksjad ootavad kohut
•• Põhja ringkonnaprokuratuur on praeguseks kohtusse saatnud suurema osa aprillirahutustes osalemises kahtlustatavaid, oma järge ootavad veel vaid kahes juhtumis kahtlustatavad.
•• Põhja prokuratuuri pressinõuniku Gerrit Mäesalu sõnul on praeguseks kohtusse saadetud 86 massirahutustes osalenud isikut ning 82 kohta on ka otsused tulnud. Kohtusse saatmist ootab tema kinnitusel veel vaid kaks kriminaalasja. “Üks neist puudutab Woodstocki kõrtsi rüüstajaid ja teine Dmiti Ganini peksjaid,” rääkis Mäesalu. Neist esimeses kriminaalasjas on praeguseks kümme kahtlustatavat ning rahutustes hukkunud Ganini peksmises kahtlustab prokuratuur 14 inimest. Kunas Ganini kriminaalasi kohtusse jõuab, ei osanud Mäesalu prognoosida. “Woodstocki asjas on aga kahtlusalused kohtusse saadetud, ent otsust veel ei ole.”
•• Samuti on pooleli aprillirahutuste organiseerijate kohtuasi, kus süüdistatavate pingis istuvad Mark Sirõk, Dmitri Linter, Maksim Reva ja Dmitri Klenski.
