Looduskaitsjad hakkavad sel suvel uurima kõiki teadaolevaid apteegikaanidega veekogusid, et osa neist lähitulevikus kaitse alla võtta.
Uuringuga seotud looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul on praegu Saaremaal ja Lääne-Eestis teada vaid alla kolmekümne kaanidega veekogu. “Apteegikaanide puhul on kõige suuremaks ohuteguriks peremeesorganismide kadumine, nendeks on olnud ennekõike lehmad ja hobused,” rääkis Talvi. Nii nagu juttselgkärnkonnade ehk kõrede puhulgi on ka kaanide käekäik halvenenud ühes sajandeid kestnud traditsioonilise maakasutuse hääbumisega. “Nad on parasiidid ning peavad elutsükli läbimiseks ning edukaks sigimiseks suve jooksul vähemalt kord või kaks mõne imetaja või linnu verd imema. Paraku aga kaanide eluks sobilikel madalate veeloikudega looduslikel karjamaadel loomi, kelle jalgadest verd imeda, peaaegu enam ei peeta.”
Samuti on paljud apteegikaanide elupaigad hävinud maaparanduse käigus. “Mujal Euroopas on apteegikaan peaaegu kadunud liik ning ennekõike ohustab neid seal väljapüük ja äritsemine, kuna kaanide süljes sisalduvate bioaktiivsete ainete tõttu kasutatakse neid siiani plastilises kirurgias, reumaatiliste ning südame-veresoonkonna haiguste raviks,” rääkis Talvi, kes on neid parasiite uurinud viimased kaheksa aastat.
