Apteegist ostetud vaktsiiniga tuleb puugisüst odavam
Suvepuhkuste ajal veedavad inimesed rohkem aega vabas õhus, mistõttu arstide juures käiakse ka järjest enam puukentsefaliidi vastu kaitsesüste saamas. Lisaks vaktsineerimiskabinetile Merimetsa nakkuskeskuses pakuvad vaktsineerimist ka perearstikeskused, kuid arstid, kellel vaktsiini tellitud ei ole, saadavad patsiendid retseptiga apteeki.
Mitmed perearstid aga retseptide väljakirjutamist õigeks ei pea. Eesti perearstide liidu juhatuse liikme Diana Ingeraineni sõnul on olemas oht, et patsient ostab apteegist vaktsiini, kuid unustab selle näiteks käekotti seisma. Vaktsiini tuleb aga säilitada külmkapis madalal temperatuuril, sest soojas olnud vaktsiin ei ole nakkuse vastu võitlemisel tõhus. Nii võib juhtuda, et mitmesaja krooni eest ostetud vaktsiin ei olegi arsti juurde jõudes enam kasutuskõlblik.
Ka Tallinna lastepolikliiniku ülemõe Ülle Puki sõnul polikliinikus retseptiga patsiendid jutule ei saa. „Meie ei vaktsineeri, kui keegi tuleb, vaktsiin näpus,” kinnitas Pukk. Tema sõnul osutatakse polikliinikus küll vaktsineerimisteenust, kuid retsepte välja ei kirjutata. Kasutatakse vaid polikliinikusse varutud vaktsiini, sest siis on kindel, et seda on hoitud õigesti. „See on meie jaoks mõistetamatu,” ütles Pukk patsiendi võimaluse kohta osta ise apteegist vaktsiini.
Mitu ostu nädalas
Liivalaia apteegi juhataja Helene Juhansoni sõnul pole haruldane, et puugivaktsiini tullakse retsep-tiga ostma. „Mõni nädal müüme kolm-neli tükki, mõnel nädalal üldse mitte,” kinnitas Juhanson. Tema sõnul võib retseptiga ostmise põhjuseks olla ka see, et vaktsiini hind langes umbes pool aastat tagasi mitmekümne krooni võrra. Kui varem pidi vaktsiini eest maksma üle 400 krooni, siis nüüd saab selle kätte 355 või vähema krooniga. Võrdluseks – Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuses maksab süst täiskasvanule 425 ja lapsele 350 krooni.
Perearstikeskusest Klein ja Ollikainen kinnitati, et kuna keskusega samas hoones asub apteek, läheb patsient arsti kirjutatud retseptiga apteeki, ostab vaktsiini ja laseb arstil süsti teha. Süstimise eest tasu ei nõuta. Seega võib täiskasvanu ühe süsti pealt hoida kokku 70 krooni.
Samal ajal on võimalik vaktsiini ka ise süstida. „Süsti olen teinud kas ise või lasknud mõnel pereliikmel seda teha, sest nõel on peenike ja valu ei ole mingisugust,” rääkis Eesti Päevalehele Mariliis. Tema sõnul tuli ise hakkama saada seetõttu, et perearst töötab väljaspool Tallinna ja sinna polnud võimalik kohale sõita.
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiiski sõnul on apteegi ülesanne retseptiga vaktsiini ostma tulnud inimest teavitada, kuidas seda säilitada ja kasutada. Ka ei tohiks arst üksnes piirduda retsepti kirjutamisega.
„Vaktsiinile retsepti kirjutades peaks kindlasti patsiendile ütlema, et ta ostaks ravimi välja vahetult enne vaktsineerima minekut, ja selgitama, miks see oluline on. Iseasi, kas patsient alati saab neid nõuandeid või kas ta neid kuulda võtab. Seega, välistada seda tõepoolest ei saa, et patsient vaktsiini nõuetekohaselt hoiab,” ütles Kiisk ja lisas, et alati on võimalik patsient otse vaktsineerimiskabinetti suunata.
Puugile ühest süstist ei piisa
•• Puugid on aktiivsed ajal, mil keskmine temperatuur on üle seitsme kraadi, seega on puugioht aprillist oktoobrini. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, puukentsefaliidi vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tuleb teha ühekuulise vaheajaga, kolmas süst aasta möödudes. Süsti tuleb iga viie aasta tagant korrata.
•• Puukentsefaliiti haigestunul ilmnevad hiljemalt kahe nädala möödudes gripisarnased nähud: palavik, pea- ja lihasvalud. Enamikul inimestest nädal aega hiljem nähud kaovad, igal kolmandal nakatunul haigus ägeneb, sest viirus tungib ajukelmetesse. Esineb kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, uimasus.
•• Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti juunis 25 entsefaliidijuhtu. Nakatumine oli suurem 2006. aasta juunis, kui registreeriti 50 juhtu. Viimasel kahel aastal on nakatunute arv juulis jäänud alla 20. Borrelioosi nakatumine on tänavu suurem. Kui mullu juunis registreeriti 72 ja aasta varem 31 haigusjuhtu, siis tänavu juunis lausa 110.