Su­ve­puh­kus­te ajal vee­da­vad ini­me­sed roh­kem ae­ga va­bas õhus, mistõttu ars­ti­de juu­res käiak­se ka jär­jest enam puu­kent­se­fa­lii­di vas­tu kait­sesüste saa­mas. Li­saks vakt­si­nee­ri­mis­ka­bi­ne­ti­le Me­ri­met­sa nak­kus­kes­ku­ses pa­ku­vad vakt­si­nee­ri­mis­t ka pe­rears­ti­kes­ku­sed, kuid ars­tid, kel­lel vakt­sii­ni tel­li­tud ei ole, saa­da­vad pat­sien­did ret­sep­ti­ga ap­tee­ki. 

Mit­med pe­rears­tid aga ret­sep­ti­de väl­ja­kir­ju­ta­mist õigeks ei pea. Ees­ti pe­rears­ti­de lii­du ju­ha­tu­se liik­me Dia­na In­ge­rai­ne­ni sõnul on ole­mas oht, et pat­sient os­tab ap­tee­gist vakt­sii­ni, kuid unus­tab sel­le näi­teks käe­kot­ti seis­ma. Vakt­sii­ni tu­leb aga säi­li­ta­da külm­ka­pis ma­da­lal tem­pe­ra­tuu­ril, sest soo­jas ol­nud vakt­siin ei ole nak­ku­se vas­tu võit­le­mi­sel tõhus. Nii võib juh­tu­da, et mit­me­sa­ja kroo­ni eest os­te­tud vakt­siin ei ole­gi ars­ti juur­de jõudes enam ka­su­tuskõlb­lik.

Ka Tal­lin­na las­te­po­lik­lii­ni­ku ülemõe Ülle Pu­ki sõnul po­lik­lii­ni­kus ret­sep­ti­ga pat­sien­did ju­tu­le ei saa. „Meie ei vakt­si­nee­ri, kui kee­gi tu­leb, vakt­siin nä­pus,” kin­ni­tas Pukk. Te­ma sõnul osu­ta­tak­se po­lik­lii­ni­kus küll vakt­si­nee­ri­mis­tee­nust, kuid ret­sep­te väl­ja ei kir­ju­ta­ta. Ka­su­ta­tak­se vaid po­lik­lii­ni­kus­se va­ru­tud vakt­sii­ni, sest siis on kin­del, et se­da on hoi­tud õigesti. „See on meie jaoks mõis­te­ta­ma­tu,” ütles Pukk pat­sien­di võima­lu­se koh­ta os­ta ise ap­tee­gist vakt­sii­ni.

Mitu ostu nädalas

Lii­va­laia ap­tee­gi ju­ha­ta­ja He­le­ne Ju­han­so­ni sõnul po­le ha­rul­da­ne, et puu­gi­vakt­sii­ni tullakse retsep-tiga ost­ma. „Mõni nä­dal müüme kolm-ne­li tükki, mõnel nä­da­lal üld­se mit­te,” kin­ni­tas Ju­han­son. Te­ma sõnul võib ret­sep­ti­ga ost­mi­se põhju­seks ol­la ka see, et vakt­sii­ni hind lan­ges um­bes pool aas­tat ta­ga­si mit­mekümne kroo­ni võrra. Kui va­rem pi­di vakt­sii­ni eest maks­ma üle 400 kroo­ni, siis nüüd saab sel­le kät­te 355 või vä­he­ma kroo­ni­ga. Võrd­lu­seks – Lää­ne-Tal­lin­na kesk­haig­la nak­kus­kes­ku­ses mak­sab süst täis­kas­va­nu­le 425 ja lap­se­le 350 kroo­ni.

Pe­rears­ti­kes­ku­sest Klein ja Ol­li­kai­nen kin­ni­ta­ti, et ku­na kes­ku­se­ga sa­mas hoo­nes asub ap­teek, lä­heb pat­sient ars­ti kir­ju­ta­tud ret­sep­ti­ga ap­tee­ki, os­tab vakt­sii­ni ja la­seb ars­til süsti te­ha. Süsti­mi­se eest ta­su ei nõuta. See­ga võib täis­kas­va­nu ühe süsti pealt hoi­da kok­ku 70 kroo­ni.

Sa­mal ajal on võima­lik vakt­sii­ni ka ise süsti­da. „Süsti olen tei­nud kas ise või lask­nud mõnel pe­re­liik­mel se­da te­ha, sest nõel on pee­ni­ke ja va­lu ei ole min­gi­su­gust,” rää­kis Eesti Päe­va­le­he­le Ma­ri­liis. Te­ma sõnul tu­li ise hak­ka­ma saa­da seetõttu, et pe­rearst töö­tab väl­jas­pool Tal­lin­na ja sin­na pol­nud võima­lik ko­ha­le sõita.

Ra­vi­mia­me­ti ra­vi­mi­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Kat­rin Kiis­ki sõnul on ap­tee­gi üle­san­ne ret­sep­ti­ga vakt­sii­ni ost­ma tul­nud ini­mest tea­vi­ta­da, kui­das se­da säi­li­ta­da ja ka­su­ta­da. Ka ei to­hiks arst üks­nes piir­du­da ret­sep­ti kir­ju­ta­mi­se­ga.

„Vakt­sii­ni­le ret­sep­ti kir­ju­ta­des peaks kind­las­ti pat­sien­di­le ütle­ma, et ta os­taks ra­vi­mi väl­ja va­he­tult en­ne vakt­si­nee­ri­ma mi­ne­kut, ja sel­gi­ta­ma, miks see olu­li­ne on. Isea­si, kas pat­sient ala­ti saab neid nõuan­deid või kas ta neid kuul­da võtab. See­ga, vä­lis­ta­da se­da tõepoo­lest ei saa, et pat­sient vakt­sii­ni nõue­te­ko­ha­selt hoiab,” ütles Kiisk ja li­sas, et ala­ti on võima­lik pat­sient ot­se vakt­si­nee­ri­mis­ka­bi­net­ti suu­na­ta.

Puugile ühest süstist ei piisa

•• Puugid on aktiivsed ajal, mil keskmine temperatuur on üle seitsme kraadi, seega on puugioht aprillist oktoobrini. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, puukentsefaliidi vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tuleb teha ühekuulise vaheajaga, kolmas süst aasta möödudes. Süsti tuleb iga viie aasta tagant korrata.

•• Puukentsefaliiti haigestunul ilmnevad hiljemalt kahe nädala möödudes gripisarnased nähud: palavik, pea- ja lihasvalud. Enamikul inimestest nädal aega hiljem nähud kaovad, igal kolmandal nakatunul haigus ägeneb, sest viirus tungib ajukelmetesse. Esineb kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, uimasus.

•• Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti juunis 25 entsefaliidijuhtu. Nakatumine oli suurem 2006. aasta juunis, kui registreeriti 50 juhtu. Viimasel kahel aastal on nakatunute arv juulis jäänud alla 20. Borrelioosi nakatumine on tänavu suurem. Kui mullu juunis registreeriti 72 ja aasta varem 31 haigusjuhtu, siis tänavu juunis lausa 110.