Arestida saab ainult kahtlustatava isikliku auto
Seaduse järgi saab roolijoodiku auto arestida vaid juhul, kui see kuulub kuriteos kahtlustatavale. Seetõttu ei ole võimalik autot arestida, kui see on näiteks liisitud või sõbralt laenatud.
Vanemprokurör Triin Bergmanni sõnul ongi roolijoodikute autode arestimisel üks probleem see, et umbes 70 protsenti joobes juhtidest ei kasuta oma autot. “Mitmendat korda vahelejääjad kasutavad tihti sõprade-tuttavate autosid. Raske aru saada, kust nad autod enda kasutusse üldse saavad,” ütles ta. Huvitava seigana pole kõige hullematel roolijoodikutel Bergmanni väitel liisitud autosid olnud.
Tööandjale jääb auto alles
Probleemi olemasolu tunnistas ka justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse juhataja Saale Laos. “Liisingufirma ega tööandja, kelle autoga joobes juhtimise kuritegu toime pannakse, ei ole sellised kolmandad isikud, kellelt seadus lubaks kuriteo toimepanemise vahendit ära võtta,” ütles Laos.
Laose sõnul peaksid liisingufirmad ja tööandjad samuti mõtlema võimalustele, kuidas roolijoodikluse vastu võidelda. “Eeskätt tuleks mõelda, kuidas takistada sellise isiku rooliistumist, kellelt on juhtimisõigus ära võetud.”
Triin Bergmanni sõnul oleks kõige efektiivsem meede roolijoodikluse takistamiseks auto lühiajaline arest hoolimata sellest, kellele auto kuulub. “Kui lisaks juhtimisõigusele võetaks auto näiteks kuuks ajaks ära, siis oleks see päris efektiivne,” ütles Bergmann ja lisas, et Eesti seaduste järgi on paraku võimalik vara arestida konfiskeerimise tagamiseks ning konfiskeerimine ise on ainult lõplik.
Teine mõjukas meetod on prokuröri sõnul kiirmenetlus, mida Eestis paar kuud ka kasutatud on. “Kes juba korduvalt roolist tabatakse, ei lähe magama mitte koju, vaid magab välja arestimajas. Järgmine päev läheb kohtusse ja siis vastavalt otsusele kas vanglasse või kui veab, siis koju,” selgitas Bergmann ning lisas, et karistuse efekt on suurim siis, kui see teole võimalikult kiiresti järgneb.
Joobes juhid
Vahelejäänuid üha rohkem
•• Viimase nelja aasta jooksul on politseile mitmendat korda vahele jäänud joobes juhtide arv kasvanud enam kui kaks korda. Kui 2002. aastal oli politseiameti andmetel selliseid juhte veel 1643, siis eelmiseks aastaks tõusis see arv juba 3494-ni. Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul on korduvalt joobeseisundis juhtimisega vahele jäänud 2966 isikut. Lisaks nendele on samal ajal esmakordselt purjus peaga roolist tabatud 9409 inimest.
