Arestikambrisse sattunu võib lõpetada Viru vanglas
Vastavalt uuele seadusele on arestialuse paigutamine mitteelukohajärgsesse arestimajja võimalik arestimaja ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel.
Arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab politseipeadirektor või tema poolt määratud politseiametnik.
Riigikogu liige Hanno Pevkur ütles, et lahtiseletatult võimaldab see säte leevendada täna ülerahvastatud arestimajade koormust ja vähendada tuntavalt kohati absurdselt pikki järjekordi aresti kandmiseks.
"Suurimaks probleemiks on Tallinn ja Põhja-Eesti. Esimesest maist on võimalik Tallinnas karistuseks aresti saanud isiku seda täitma viia näiteks Tartusse või valmivasse Viru Vanglasse. Pärast karistuse kandmist pannakse isik bussi peale ja ta saadetakse kodukohta," märkis Pevkur.
Vastutus vangi eest ka vabaduses
Täna riigikogus heaks kiidetud muudatuseelnõu kohaselt ühendatakse kriminaalhooldusosakonnad vanglasüsteemiga.
Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse sõnul on eelnõu eesmärgiks tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi toimimist.
"Nii vanglad kui kriminaalhooldus on ju ühe tervikliku süsteemi osad, seetõttu on ka loogiline, et kriminaalhooldusosakonnad oleks vanglate, mitte kohtute koosseisus," ütles Kuuse.
"Mõlema süsteemi tegevuse aluseks on kohtu vastav otsus ning ka kinnipeetavad ja kriminaalhooldusalused on sageli ühed ja samad isikud," selgitas Kuuse.
Kuuse sõnul on loogiline, et kinnipidamiskohast vabanenu kujutab endast ühiskonnale riski. Riske aga on võimalik maandada läbi tõhusa järelkontrolli ja töö isiku kriminaalse käitumise ennetamiseks.
"Praktika on näidanud, et vanglast vabanenud käituvad kriminaalhooldusametnike järelevalve all pigem õiguskuulekalt. Seega kriminaalhooldusel on vanglast ennetähtaegselt vabastatute käitumine paremini kontrollitav ning see aitab kaasa ühiskonna turvatunde tagamisel," märkis Kuuse.
"Kriminaalhoolduse liitmisel vanglatega tekib organisatsioon, mis vastutab kogu karistuse täideviimise ahela eest. Vangla tegeleb kinnipeetavatega nö algusest lõpuni ja tema vastutus ei kao peale vanglaväravate sulgemist," lisas Kuuse.
Õigus teada, kes helistab
Eelnõu näeb ette ka vangistusseaduse muudatuse, mille järgi hakkab vanglal olema õigus kontrollida, kellega kinnipeetav sidet peab.
Kuna paljud kinnipeetavad säilitavad kontakti kuritegeliku maailmaga väljaspool vanglat ning kasutavad seadusega võimaldatud suhtlemiskanaleid uute kuritegude planeerimiseks või toimepanemiseks, peab vanglal olema justiitsministeeriumi hinnangul õigus fikseerida telefonikõned vangla taksofonist või kirja adressaadid.
