Vabaduse väljakul väljakaevamisi juhatanud arheoloog Villu Kadakas rääkis Päevaleht Online’ile, et väljakaevamistööde maht oli erakordne, tööd tehti väljakul juba jaanipäevast alates. „Kui sinna juurde liita veel kevadel aprillis alanud tööd Harju mäe peal, samba all, siis on väljakaevamised kestnud alates aprillist,“ märkis Kadakas.

Sedavõrd mahukas töö on arheoloogide jaoks ebaharilik ning Kadakase sõnul on Vabaduse väljaku tööd suisa ära tüüdanud. Kadakase sõnul on pikka tööd ka keeruline kokku võtta, kuid tõstis säravaima mälestusena esile kiviaegse asulakoha leidmise.

„Tallinna keskaegse eeslinna topograafia, hoonestus ja ajalugu. Samamoodi leiumaterjal, mis iseloomustab tolleaegse Tallinna olmet,“ rääkis Kadakas leidude olulisusest. „Oma mahu poolest täiesti unikaalsed,“ võttis arheoloog leiud kokku.

Kaevamisi tegi Kadakase sõnul kokku viis kuni kuus arheoloogi, kuid kaevajaid oli tema sõnul kümneid. „Läbi käis umbes viiskümmend inimest, kuid kõik ei olnud algusest peale,“ lisas ta.

Nüüd algab Kadakase sõnul leiumaterjali läbitöötamine ja aruande koostamine. „See jääb ilmselt aasta lõpuni kestma,“ nentis Kadakas, kelle sõnul ta uut kaevamistööd veel ei tahakski. Arheoloog märkis, et kohapeal kirjutati leiud paberite peale, mis nüüd aruandeks tuleb vormistada. „Kindlasti võib ühtteist muutuda, aga sellist avastust, mis keeraks kõik peapeale, seda ei ole. Info täpsustub ja mõned asjad muutuvad,“ arvas Kadakas.

Osad leidudest lähevad Kadakase sõnul Tallinna ülikooli ajaloo instituudi arheoloogiafondi. „Mis täpselt, ei oska öelda. Täna hakkame sellega tegelema.“

Vabaduse väljakule jäänud töömehed kaevavad pinda veelgi üles. „Nad kaevavad geoloogilistes kihtides, kus pole põhjust arvata, et võiks inimtegevuse jälgi leida,“ ütles Kadakas. „Nad lähevad meresetetesse ja jääaja setetesse, süvendavad edasi.“