“Hoonejäänus kuulub tõenäoliselt keskeaegse Püha Johannese seegi hospitali juurde. See on väga suur hoone, millest on nüüd läbi kaevatud vaid üks serv. Siin on tegu saaliga, mis on umbes 27 meetrit pikk,” rääkis Kadakas.

Muinsuskaitsenõukogu esimees Toomas Tamla julgustas, et rääkige, mis oli põranda all.

“Oleme leidnud kalasabamustris tellistest põranda,” näitas Kadakas ühte nurka keskaegses ruumis.

“Kas ajaline määratlus on leidude järgi 14. sajand?” küsis Tamla.

“Jah,” vastas Kadakas ning Tamla lasi tal veel kinnitada, kas ikka üheselt. “Jah. 14. sajandist hilisemat leiumaterjali siin pole,” vastas arheoloog.

“Siin on ilmselgelt mingi vaheruum,” rääkis Kadakas edasi ning Mäll näitas müüridel hüpeldes, kus on näha uksepiidad.

Järgmises ruumis näitas Kadakas, et nii suurt kerisahju vaevalt väikse ruumi kütmiseks vaja oli. “See peab olema saun.”

Sauna taga asuvaid müürijuppe nimetas ta keskaegseks käimlaks.

Muinsuskaitsjast abilinnapea Liisa Pakosta väitel oli Jaani seegi kirjeldustest teada, et seal olid kivist saun ja käimla.

Muinsuskaitsjad vaatasid ihalevalt kõrvalasuva, Pääsukese 10 hoone poole. Mis seal kõik all võib olla! Et veidigi ettekujutust saada, sooviksid muinsuskaitsjad hoone ja varemete vahele jäävasse alasse lisakaevendeid teha ning mõni tund hiljem kinnitas linnavalitsus, et selleks raha antakse.

“Teadsime, et seal piirkonnas Jaani seegi hooned asuvad, aga et just selles kohas ja nii hästi säilinuna – seda ei teadnud,” rääkis Tamla. “See on meie antiik!”