Niguliste tänaval tehakse väljakaevamisi arheoloog Peeter Talvari juhtimisel seoses telefonikaabli paigaldamisega. 70–90 cm sügavusest kaablikaevu süvendist leiti nelja inimluustiku jäänused. Tegemist oli kahe matusega. Esimesena leitud tütarlapse matus oli suunatud peaga itta. Kõrvalolev arvatav katkumatus – mees, naine ja laps – olid maetud peaga läände. Surnud olid mulda sängitatud kirstuta.

Tütarlapse ja naise luustiku juurest saadud leiud – kolmest pronkstraadist keeratud käevõru, prillspiraalpeaga ehtenõel ja kaksiklülidest kett, samuti klaashelmetest ja kaurikarpidest keed – on iseloomulikud 13.–14. sajandi Eesti külakalmetele.

Arheoloogid uurivad ka Püha Barbara kalmistut Roosikrantsi tänava suudmel Vabaduse väljakule, kust on suve jooksul välja kaevatud 320 matust.

Suurem osa kalmistu maa-alast on uuritud 1980. ja 1990. aastail peamiselt teeneka Tallinna uurija arheoloog Vladimir Sokolovski juhtimisel. Katoliku pühaku nime kandvale surnuaiale on maetud põhiliselt lihtrahvast (eestlasi, sakslasi jt). Vanimad varem leitud matused on pärit 14. sajandi keskpaigast ja 17. sajandi alguse katkuepideemia ohvrite ühishaud.

Seoses kavandatava Barbara hotelli juurdeehitusega tehakse väljakaevamisi hotelli taga, töid juhib arheoloog Jaak Mäll. Uuringute käigus on paljandunud 17.–18. sajandi hoone alusmüürid. Arvatavasti hävis maja 1710. aasta põlengus. Väljakaevatud matustest on enamik vaeseid ja patuseid, sest leide on vähe (kaks rootsiaegset münti ja mõned ehted). Nii mõnigi kadunuke on antropoloog Jonathan Kalmani sõnul põdenud süüfilist. Kirstujäänuseid on vaid mõne üksiku luustiku juu

res.