KOLLEGIAALNE VASTUTUS. Tallinna linnaarhitekt Arvo Rikkineni hinnangul on süüdistused selge nägemuse puudumisest linna arendamisel liialdatud. “On olemas terve rida dokumente, millest linna arendamisel lähtutakse. On linna arengukava ja linnaosade üldplaneeringud ning miljööväärtuslike piirkondade tsoneerimisskeemid,” loetles Rikkinen.

Linnaarhitekti sõnul on ilu vaataja silmades ning seetõttu on hoone sobivuse või mittesobivuse üle otsustamine alati subjektiivne. “Selle üle võib alati vaielda. Nordcentrumi hoone on tõepoolest viimasel ajal kõige enam poleemikat tekitanud,” nentis ta. Ehitusloa saamine on Rikkineni kinnitusel pikk ja keerukas protsess, kus osaleb palju inimesi ning on vaja saada palju kooskõlastusi.

Tallinnas peaks puhastava filtrina, mis terad sõkaldest eristab ning sobimatud projektid ümbertegemisele saadab, toimima linnavalitsuse juurde moodustatud arhitektuurinõukogu, mis vaatab üle kõik suuremad ja olulisemad projektid.

Nõukogusse kuulub15 liiget, kellest enamus on Rikkineni kinnitusel arhitektid ning oma ala spetsialistid, samuti on seal ka erinevate linnaametite esindajaid. Nõukogu poolt vastu võetud otsused on linnavalitsusele soovitusliku iseloomuga ning vastutus on kollegiaalne.

Ka vaidlusalune Nordcentrumi projekt läks arhitektuurinõukogus hääletusel läbi. “Nordcentrumi vastu hääletas nõukogus peale minu ainult üks inimene. Eesti on selline väike koht, et siin on kõik inimesed omavahel kuidagi seotud,” nentis Laigu, kes on ka ise arhitektuurinõukogu liige.

ROHKEM ILUSAID MAJU. Halbade arhitektuuriliste lahenduste taga on Laigu hinnangul enamasti kiirustamine ning soov kasulikumalt läbi saada. “Teine põhjus on kindlasti ka Eesti kultuuritaust, kus ehitatud keskkonda ei peeta omaette väärtuseks,” arvas ta.

Arhitektide Liidu peamine eesmärk ongi Laigu sõnul selle arusaama murdmine ning arhitektuuri ja elukeskkonna kvaliteedi tähtsustamine. “Mida rohkem on linnas ilusaid maju, seda rohkem avanevad ka vaataja silmad,” arvas Laigu.

Praegu on erinevates ministeeriumites kooskõlastusringil ka Eesti arhitektuuripoliitika eelnõu.

Arhitektuuripoliitika jõustumine peaks võimaldama Laigu hinnangul arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kvaliteeti ka seadusandlike vahenditega juhtida.