Pöördumine esitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning regionaalministrile, teatas EAL-i pressiesindaja.

Ühtlasi teeb EAL riigile ettepaneku luua piirkondlikud kompetentsikeskused vajaliku toetava seadusandlusega, mis võimaldaksid omavalitsustel vajalikku arhitektuuri ja planeerimisalast abi ja teavet saada.

„Juhtumid, kus arhitektuurne planeerimine on jäänud selleks mittevastava ettevalmistusega isikutega pädevusse, on Eestis häirivalt sagedased, need toovad kaasa oskamatuse ja hoolimatuse avaliku ruumi kujundamisel ning kahjustavad arhitektiameti mainet,” seisab pöördumises.

Arhitektid soovivad, et riik viiks vastavad muudatused sisse nii ehitusseadusse kui planeerimiseadusse.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul hindavad nad sellist ettepanekut kõrgelt. „Samas jääb arusaamatuks, kuidas antud ettepanek aitaks kaasa kohalikes omavalitsustes puuduolevate arhitektikohtade täitmisele,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe aga ütles, et kutsetunnistuste süsteemile üleminek oleks samm edasi ja seda ministeerium toetab, kuid selle rakendamisele peaks eelnema küllalt põhjalik uuring.

„Esiteks selleks, et selgitada välja kutsekoja ja süsteemis kutset omistavate organite administratiivne valmisolek sellises koguses kutsetunnistusi väljastada ja sealt edasi saaks hakata arutama, milline võiks olla üleminekuperiood ainult kutsetunnistuste põhisele süsteemile,” selgitas ta.

Kõrbe hinnangul ei ole Eesti praegu veel sellise nõude kehtestamiseks valmis, kuigi ideeliselt ministeerium seda toetab.