Arhitektid: Sakala lammutusluba on põhiseaduse vastane
Eesti Arhitektide liit pöördus eile 7. märtsil õiguskantsleri poole seoses Sakala keskuse lammutusloa andmisel ja selle täideviimisel loodud pretsedentidega, mille õiguspäraseks lugemine oleks liidu arvates ohuks põhiseaduse sättele, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
EAL on varem koostanud ekspertiisi ja väljendanud avalikkuse ees seisukohta, et peab Tallinna linnavalitsuse poolt väljastatud Sakala keskuse lammutusluba õigusvastaseks kuna sel puuduvad sisulised argumendid, see ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ning ei arvesta avalikke huve ja üldisi väärtusi. Samuti puudub hoonestajal õigus seda taotleda, kuna niisugust võimalust ei näe ette hoonestusõiguse leping.
Kultuuriminister on seni avalikult väitnud, et tal pole võimalik Sakala lammutamist takistada.
Arhitektide liit küsib õiguskantslerilt, kas kultuuriministrile alluv riigifirma saaks Sakala keskuse aluse maa omanikuna tahtmise korral nõuda lammutusloa peatamist.
Arhitektide liit on vaidlustanud antud lammutusloa ka kohtus, kuid kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, sest ühegi kehtiva seadusega pole loomeliitudele antud õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides arhitektuurilise keskkonna kaitsmise küsimuses. Samas möönis kohus, et juhul kui väljastatakse detailplaneeringu vastuolus olev ehitusluba, võib olla raskendatud planeerimisseaduse eesmärkide, milleks on – tagada, et ruumiline planeerimine arvestaks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve, realiseerumine praktikas.
EAL on proovinud läbi kõik võimalused suunata Sakala keskuse arendamist avatud protsessini eesmärgiga, et Tallinna ühele kesksemale hoonele leitaks väärikas arhitektuurne lahendus.
Avalike huvide kaitseks määratud nõudeid korraldada arhitektuurivõistlusi on nii mitmete kohalike omavalitsuste ehitusmäärustes kui ka avalikkusega läbi arutatud üldplaneeringute ja detailplaneeringute koosseisus.
EAL leiab, et juhul kui lugeda Tallinna linnavalitsuse, kultuuriministri ja maavanema otsustamatus Sakala asjades õiguspäraseks, siis peaks riik ka avalikult tunnistama, et kehtivate seaduste alusel pole võimalik avalikke huve kaitsta ning valitsusel tuleks kiirelt asuda selle valdkonna õigusloomet edasi arendama.
