Eesti arhitektide liidu töögrupp (koosseisus: Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Allmann, Andres Alver, Tõnu Laigu, Inga Raukas, Villem Tomiste, Endrik Mänd) analüüsis kahe kuu jooksul parimaid asukohti uuele raekojale, sealhulgas küsimusi, kuidas hoone asukoha muutmine avaldab mõju linnale, tiheneb liiklus, tekivad bürood hoone ümber jne.

Jõuti seisukohale, et uus linnavalitsuse hoone ei tohiks olla pelgalt anonüümne büroohoone ametnike jaoks vaid sellest peaks kujunema avatud mitmefunktsiooniline ehitis, mis genereeriks enda ümber kaasaegse euroopaliku linnakeskuse.


Ekspertide analüüsidest lähtuvalt on parim koht uuele linnakeskusele Admiraliteedi basseini ümbrus, kus nii looduslikult kui logistiliselt on 21. sajandi linnakeskuse tekkeks kõige suuremad võimalused; sellega avaneks merevärav ka linnakodanikule muutudes efektseks vaba aja veetmise kohaks.



Analüüsid näitasid, et peale pakutud kolme asukoha on antud piirkonnas siiski veel mitmeid võimalikke asukohti, mis on oluliselt paremad kui linnavalitsuse poolt otsustatud Petrooleumi tänava pikendus. Viimase variandiga ei nõustu liidu töögrupp sellepärast, et hoone viimine transiittee, sadama parkla ja mere vahelisele kinnisele alale oleks suur linnaplaneeringuline viga, arvestades tehtavate kulutuste ja saadava kasu hulka. Selline lahendus on ebafunktsionaalne, kahjulik Tallinna linna arengutele.

Kõik arhitektide liidu ettepanekud esitati pärast väga põhjalikke analüüse mitmetel töögrupi koosolekutel linnavalitsusele jaanuari algul. Tallinna linnavalitsuse lõppotsuses ei ole liidu ettepanekutega vähemalgi määral arvestatud.

Uue raehoone asukoht on otsustatud ühepoolselt; arhitektid on olnud selle otsuse vastu.


Arvestades tekkinud olukorda teeb Eesti arhitektide liit ettepaneku tuua esile Tallinna linnaruumis Admiraliteedi bassein kui erandlik nähtus asudes ajaloolise sadama kohal, mis on tegelikult kogu Tallinna tekke põhjus.

Ettepaneku kohaselt tuleks Admiraliteedi bassein võtta kaitse alla ning kujundada see Tallinna Mereväravaks ehitades sadama alale 21. sajandi linnakeskus. Ettepanekust tulenevalt tuleb vaadata üle planeeringu eskiis. 

Linnavalitsuse arvates moonutab arhitektide liidu väide eraldiseisvast töögrupist fakte.

Abilinnapea Kalev Kallo sõnul on Arhitektide Liidu pressiteates esitatud töögruppi eraldiseisva üksusena, kuigi grupp kutsuti kokku Tallinna Linnavalitsuse komisjoni ettepanekul, vaagimaks uue administratiivhoone võimalikke asupaiku linnaehituslikust aspektist.

"Paralleelselt moodustati ka teine töögrupp, kelle ülesanne oli teostada pakutud asukohtade analüüs, hinnates finantsilisi ja maakasutuslikke võimalusi. Linnavalitsuse komisjon kaalus läbi mõlema töögrupi seisukohad ning langetas otsuse, milles arvestati nii linnaehituslikke kui majanduslikke eeldusi," selgitas Kallo.

Töögruppi kuulunud arhitekt Endrik Mänd kinnitab, et grupis arutati uue haldushoone asukohtade linnaehituslikke aspekte ning esitati ettepanekud linnavalitsuse komisjonile lõppotsuse tegemiseks.

"Mingeid eraldi otsuseid töögrupp ei langetaud," lisas Mänd, kellele tema nime kasutamine pressiteatele kaalu andmiseks tuli üllatusena.

"Osalesin töös, mille eesmärk oli parima lahenduse saamine, mitte konfrontatsioon linnavalitusega ning realiteetide eiramine. Admiraliteedi basseini kaitse alla võtmist töögrupis ei arutatud," kinnitas Mänd.