Ärikolledž eksitas tudengeid reklaamiga

 (28)
Ärikolledž eksitas tudengeid reklaamiga
Priit Simson

Kodulehel reklaamis kool tunnustamata õppekavu Ärikolledž arvestas kõrgkoolis keskkooliaegseid kursusi
Eesti-Ameerika Ärikolledž (EABC) reklaamis kodulehel riiklikult tunnustamata õppekavu ning võimaldas vähemalt kümnel õppuril kõrghariduse kursuste juurde üle kanda aineid, mille nad olid läbinud veel enne keskkooli lõpetamist.

Tudengite petmiseks peab haridus- ja teadusministeerium eksitavat reklaami kooli kodulehel, kus veel detsembri algul oli kirjas, et kõik ärijuhtimise õppekavad on akrediteeritud. Tegelikult akrediteerimisotsust rakenduskõrghariduse õppekavade kohta pole.

Eesti-Ameerika Ärikolledži rektori Aleksandr Lukjanovi sõnul on ministeerium õppekavade akrediteerimisega venitanud ja siiani pole mõnda neist registris.

Kaks haldusjuhtimise õpinguid alustanud tudengit peavad endale uue eriala vaatama, sest koolil pole luba seda õpetada, selgus ministeeriumi kontrollkäigust.

Ärikolledž taotles küll ministeeriumilt haldusjuhtimise õppekava registreerimist, kuid sai eitava vastuse. Sellest hoolimata sõlmis kool kahe üliõpilasega lepingu, millega kohustus sellel erialal õppe tagama.

Lukjanovi sõnul palus kool tudengitel kaaluda mõne muu eriala valimist, sest väheste soovijate tõttu gruppi ei koostatud. Tudengid valisidki tema sõnul muu eriala, kuid polnud seda veel ümber registreerunud, sest esimesel aastal on kavas üldained.

Ministeeriumi hinnangul sai kinnitust ka kahtlus, et mõned praegu juba kolledĻi lõpetanud inimesed hakkasid sealset õppekava täitma enne, kui olid keskkooli lõpetanud.

Näiteks läbis mitu tudengit veerandi kõrghariduse õppekava ainetest 1998. aastal kaks või kolm aastat enne, kui olid keskkooli lõpetanud.

Lukjanov kinnitas, et kolledž pole keskhariduseta noori vastu võtnud. Samas tunnistas ta, et võib-olla on tehtud vigu hinnete ülekandmisel aastatel 1994-1997 tegutsenud Noorte Akadeemiast ehk ärikoolist ärikolledĻisse. “Näiteks õppis meil inimene kolm aastat Noorte Akadeemias ja kui tuli jälle kolledžisse õppima, siis vaadati, et ahah, inglise keel on juba tehtud samas mahus, mis meil on õppekavas, ja kirjutati sisse,” lausus Lukjanov. “Tegelikult oleks vaja olnud kirjutada sinna uus kuupäev, vaat siin leian, et on olnud vigu, aga mitte vastuvõtus.”

Ärikoolis õppis ligi 50 inimest ning neist umbes pooled hiljem ärikolledžisse tulnud said sel viisil oma õppeaineid üle kanda.

Ministeerium ei hakka siiski järelevalveosakonna peainspektori Janne Parri sõnul tagasiulatuvalt endisi üliõpilasi kooli minevikus tehtud eksimuste pärast karistama ning nüüdseks juba ammu ärikolledži lõpetanute lõputunnistused jäävad kehtima.

Kooli valitud lõputunnistusi kontrollides selgus ka, et need ei vasta nõuetele, sest puudus õppekava nimetus. Seda peab Parri kooli lõpetajaid enim mõjutavaks eksimuseks. “Mittenõuetekohaselt vormistatud diplomid võivad saada takistuseks eelkõige välismaale tööle minekul või edasi õppima asudes,” märkis Parri.

Ministeeriumi ajendas kooli kontrollima ühe tudengi ajakirjanduses öeldud lause, kus too ütles, et õppis Eesti-Ameerika Ärikolledžis juba enne keskkooli lõpetamist.

Kui kool ministeeriumi ettekirjutusi ettenähtud ajal ei täida, võib määrata sunniraha, mis on maksimaalselt 10 000 krooni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare