Ärimees aitas politseil lahendada plahvatust
Imre Arakas andis tunnistusi Linnuvabriku grupeeringu vastu
Mitme palgamõrvaga seostatud ärimees Imre Arakas aitas kaitsepolitseil lahendada Vabaduse väljaku pommiplahvatuse, andes tunnistusi kunagise kurikuulsa Linnuvabriku grupi kohta.
Poolteist aastat tagasi kättemaksu kartuses Hispaaniasse elama kolinud Arakase tunnistused aitasid kaitsepolitseil lahendada 1993. aasta augusti pommiplahvatuse, kui eestlaste tollane suurim kuritegelik grupeering tahtis tappa kahte Permi grupeeringu liidrit.
Valearvestuse tõttu plahvatas viis–kaheksa kilo trotüüli purustusjõuga lõhkekeha varem ning permikate juhid said vaid vigastada.
Üle kolme aasta paigal seisnud uurimise lükkasid paisu tagant välja 1997. aasta jaanuaris Arakase antud ütlused keskkriminaalpolitseile, et terroriakti organiseeris kuritegelikus maailmas hästi tuntud Daniel Mäng. Mäng tapeti kolm kuud enne Arakase ülestunnistust 1996. aasta oktoobris. Politsei kahtlustab Mängi tapmises just Arakast.
Pomm permikatele
Kaitsepolitsei nõudis kohe mitu aastat vaikinud Arakase ülekuulamisprotokolli endale ning kaks kuud hiljem jutustas Arakas juba kaitsepolitsei uurijale, kuidas ta sõitis 1993. aasta 26. augustil koos Mängi, Andre Piispea, Janek Kuke ja Toomas Helinaga Rakverre.
Tee peal helistati neile, et permikad söövad restoranis Gloria ning nad sõitsid tagasi Tallinna. Vabaduse platsil ootasid neid Robert Pohlak ja Urmas Grossthal.
Arakase sõnul käis ta korraks ära ning tuli siis tagasi teiste juurde Harjumäele. "Seal sain aru, et kohvris, mis seisis all trepi käsipuu juures, oli pomm," rääkis Arakas ülekuulamisel.
Arakase tunnistuse järgi ühendas lõhkekeha juhtmed enne plahvatust Piispea, kelle samuti tappis palgamõrvar enne Arakase ülestunnistust. Piispea lasti maha kaks kuud pärast Mängi.
Arakas väitis uurijale, et pommi paigaldamisel ja ühendamisel osales ka Janek Kukk. Sama kinnitas anonüümsele tunnistajale "Tõnis" ka Robert Pohlak.
Kaitsepolitsei otsib
Kuke süüdistamisest loobus Arakas pärast talle tehtud atentaati 30. oktoobril 1997. aastal. Politsei peab tõenäoliseks, et Arakast tahtsid tema ülestunnistuse tõttu tappa Hispaaniasse varjunud Kukk ja Helin, kellele kaitsepolitsei soovib siiani esitada süüdistust plahvatuse organiseerimises.
Eelmise aasta mais Tallinna linnakohtule saadetud kirjas väitis Arakas juba, et ta ei tea, miks kaitsepolitsei seostab pommi paigaldamisega Kukke.
"Mäng rääkis mulle mitu korda, et ta on maksnud paarile inimesele raha tunnistuste või vihjete eest, nagu oleksid asja taga Kukk ja Helin," kirjutas Eestisse tulekust keeldunud Arakas kohtule.
"Seda, et Mäng ja Piispea pommi enda autost välja tirisid, nägin ma oma silmaga," kinnitas Arakas. "Et Piispea selle kokku pani, nägin samuti oma silmaga."
Tegelikult tunnistas kaitsepolitsei Helina ja Kuke peamisteks kahtlusalusteks juba enne Arakase esimest ülestunnistust 1996. aasta juunis.
Sellest ajast saadik on kaitsepolitsei neid ka taga otsinud.
