Arnold Rüütel hindab külakogukonna tervet loogikat
Arnold Rüütli vasak käsi raiub õhku, parem on püksitaskus. Lumivalge särk, sinine lips, aastatega kaubamärgiks muutunud sirge selg.
Leebe naeratus on näolt kadunud. Rüütel räägib jõuliselt nagu mõne suure riigi president telekaamerate ees. "Aga ärge seda kirjutage, need on sellised mõtted, mida ma omaette Saaremaal mere ääres jalutades mõtlen. Väliselt võib-olla ma olen tasakaalukas ja ei lähe kusagile kemplema, aga sisemiselt ma elan kõike väga tõsiselt läbi."
Külaühiskogukonna reeglite kandja
Rüütel ei häbene, et külaühiskonna traditsioonilised väärtused istuvad tal veres. "Külakogukonna reeglid olid väga terved ja loogilised, see on meie rahvuslik traagika, et me oleme need unustanud.
Talu maadel oli igal puul oma otstarve. Milline puu oli mõeldud, et saaks häid kasehalgusid leivaahju. Kus oli mingi kask painutatud juba noorena selleks, et teha väga hea vikati lüsi - õla järele paindega."
1928. aastal Saaremaa rannakülas sündimine määras ära suuna, kuhu Arnold Rüütel painduma pidi. "Väike kunstihuvi mul oli, tagusin isegi paekivist skulptuurikesi. Keelpilliorkestris mängisin mandoolat ja hiljem ostsin akordioni, aga talutöö võttis kogu aja ära."
Isa õpetas kõik talutööd kuni selleni välja, kuidas rauda ilma keevituseta kokku sulatada. Kui isa sõja ajal Saksa sõjaväkke mobiliseeriti, tuli hakata nii isa kui ema vanemate talus peremeheks.
Samal ajal õppis Rüütel Kõljala põllunduskoolis, täites seal ühtlasi õppemajandi juhataja kohuseid. "Saatsin inimesed viie ajal hommikul tööle - põllule ja lauta. Noorust mul peaaegu ei olegi olnud."
Juba aastakümneid puhkab Arnold Rüütel igal aastal kas või nädala Saaremaal. Saaremaal asuva isatalu maa kuulub Rüütlile, ent elumajal on uus omanik. "Laudad ja aidad kuuluvad nime poolest küll minule, aga pole õige, et me omavahel maade ja varanduse pärast tülli läheksime."
1996. aastal ostis Rüütel Laimjala vallas isatalust kiviviske kaugusel 3500 krooni eest 5,9 hektari suuruse maatüki - omaaegse popsitalu maad. "Ei ole sinna veel midagi ehitanud, aga kavatsen ikka midagi teha."
Päevapoliitika võttis rahva usalduse
Taasiseseisvumise kõrghetkedel oli sotsioloogiliste küsitluste põhjal rahva toetus Arnold Rüütlile 96-97 protsenti.
Aastatega on rahva toetus "meie presidendile" vähenenud. Viimastel Riigikogu valimistel kogus Arnold Rüütel Lõuna-Eestis tagasihoidlikud 3701 häält. "Valitsuses olles ei õnnestunud Maarahva Erakonnal oma põhimõtteid teostada ja Eesti küla uuesti üles ehitada," ütleb Rüütel põhjuse.
Juuni keskel Emori valimisealiste kodanike seas läbi viidud uuring näitab, et Rüütel on presidendikandidaatidest Tulviste ja Savi järel kindlalt kolmandal kohal. Kui mais toetas teda 8 protsenti, siis juunis oli toetus peaaegu kahekordistunud 14 protsendini.
Abikaasa Ingrid ja tütred ei kiida Arnold Rüütli presidendiks kandideerimist heaks. "Kandideerin eelkõige erakonna tehtud ettepaneku tõttu. Presidendikandidaat ei saa väljuda nendest poliitilistest raamidest, millist poliitikat tema erakond teostab, vastasel juhul ta ei saagi oma erakonna poolt hääli. Kuulutada, et ma olen üldrahvalik president - need on tuulde paisatud sõnad, millel ei ole mingisugust tagatist.
Asi pole mitte niivõrd selles, et ma tahan iga hinna eest sellele toolile saada. Minu soov on, et elu Eestimaal normaliseeruks, ja presidendiamet võimaldab selleks väga palju ära teha.
Abikaasa kahtleb, kas enam on võimalik midagi tõsiselt muuta, ta nagu ei usu seda. Paljud asjad on juba nii kaugele läinud...
Mida aeg edasi, seda rohkem mõjutab valimisi raha; ka presidendivalimisi. Sellepärast pere ei tahagi, et ma segaksin end sellesse alatusse mängu, kus asja sisuline pool kaob. Sisu seisneb ainult selles julmuses, et realiseerida võim."
Ordenid ei ole olulised
1990. aastate alguses tõrjuti Rüütel kui endine aktiivsest poliitikast kõrvale.
"Olen võtnud toimunut loomuliku protsessina. Hetkedel, mil ühiskond on lõhestunud, tulevad esile inimesed, kes seavad eesmärgiks eelkõige võimuvõitluse. Selleks kasutati kõikvõimalikke seaduslikke võimalusi ja kui seadused enam ei võimaldanud, tehti seadused oma eesmärkide elluviimise nimel ümber.
Ma ei ole seejuures ka ise midagi teinud selleks, et just nimelt mina võidaksin presidendivalimised. Ma ei ole kahel varasemal korral mingit kampaaniat korraldanud ega kavatse seda ka nüüd teha. Olen kõikidest võimalikest sõudest ära öelnud."
Kümme aastat tagasi, kui Arnold Rüütel juhtis Ülemnõukogu, oli tänane president Lennart Meri välisminister. "Presidendivalimised tekitasid päris tõsise arusaamade eemaldumise. Eesti rahvas oli oma iseseisvuse taastanud, me mõlemad olime selles osalised. Ja siis äkki see osutus kõik kuidagi teistsuguseks."
Kaks korda presidendikandidaadina auti mängitud Rüütel ütleb, et ei ole pettunud, aga tema sõnades on üksjagu kibestumist.
Viimati kohtusid Arnold Rüütel ja Lennart Meri pikemalt möödunud aastal. "Presidendil on väga rikas eesti keel ning ta on arvestatav kirjamees. Haridusühingu Forseliuse Selts esimehena leidsin, et on õige anda Lennart Merile meie seltsi autasu. Käisime autasu Kadrioru lossis kätte andmas ja meie vahel oli meeldiv jutuajamine."
Pärast seda ei ole Meri ja Rüütel kohtunud. Vabariigi aastapäeval, kui president heldekäeliselt ordeneid jagas, jäi Rüütel nimekirjast välja. Rüütel muigab. "See on omaette teema. Aga ma ei ole elus midagi teinud ühegi autasu pärast."
Elulookirjeldus
Sündinud
10. mail 1928 Saaremaal
Abielus, 2 tütart, 5 lapselast
Eestimaa Rahvaliidu liige, auesimees
Haridus
Jäneda põllumajandustehnikum
Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoom, 1964
Põllumajandusdoktor 1991
Doktoritöö: "Piimatootmise täiustamine karjapidamise intensiivistamise tingimustes"
Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor 1991
Sõjaväeteenistus
5 aastat ja 3 kuud Nõukogude armees 1949-1955
Töökohad
Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi asedirektor; katsebaasi direktor 1956-63
Tartu Näidissovhoosi direktor 1963-1969
EKP liige 1963-1989
Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 1967-1977
EKP KK põllumajandussekretär 1977-1978
ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja 1978-1983
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1983-1990
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees 1990-1992
Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor 1993
Osavõtt esinduskogudest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees 1990-1992
VII, VIII, IX Riigikogu liige,
VIII Riigikogu aseesimees 1995-1997
Riigikogu aseesimees1995-1997
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht, BA presiidiumi esimees 1995-1999
Eesti Maarahva Erakonna esimees 1994-1999
Eestimaa Rahvaliidu esimees 1999
Elab koos tütre perega kolmetoalises korteris
Arnold Rüütel elab koos tütre perega Kadriorus kolmetoalises korteris. "Korter on minu nimel ja abikaasa käib ka paar päeva nädalas Tallinnas."
Peaaegu igal nädalal sõidab Rüütel Tartusse, kus on oma kätega ehitatud kodu. "Väike maja, 115-120 ruutmeetrit, nõukogude ajal ei lubatudki suuremat ehitada.
Arnold ja Ingrid Rüütlil on kaks täiskasvanud tütart ja viis lapselast. Noorem tütar Anneli on eesti filoloog, vanem, Maris lõpetas Kunstiinstituudi maali eriala. Anneli abikaasal on ehitusfirma, ning tütar aitab firma raamatupidamist korras hoida.
Vanema tütre poeg on Põllumajandusülikooli metsandusteaduskonna üliõpilane, kaks tütart õpivad algkoolis.
Noorema tütre poeg lõpetab tuleval aastal keskkooli ja noorem poeg veel koolis ei käi.
Lapsi on Rüütel endas sõnul kasvatanud isikliku eeskuju kaudu. "Ei ole mina kuskil pool purjutanud ega mingitel pillerkaaridel käinud. Oleme abikaasaga elanud ja olnud lastele eeskujuks ja nad on sellest aru saanud."
Abikaasa ja Põllumajandusülikoolis õppiv tütrepoeg on samuti Rahvaliidu liikmed.
Suur napsimees ei ole Rüütel kunagi olnud. "Tuttava terviseks 25 grammi võtan ikka ära ja kui olen väga külmetanud, siis ehk isegi 50 grammi. Saunas käies joon hea meelega pudeli või kaks õlut, aga mitte rohkem.
Kodus teeb süüa abikaasa või tütar, mina ise toiduvalmistamise kunsti ei valda," ütleb Arnold Rüütel. "Söön täiesti tavalist toitu, mingeid reegleid ei järgi, kuid kehakaal on püsinud vanemas eas muutumatu. Lemmiktoitu mul ei ole, aga kui on valida, siis eelistan lihatoitudele kala."
Arnold Rüütlile tehti "Jeltsini operatsioon"
1997. aasta 12. septembri öösel tekkisid Arnold Rüütlil südame verevarustuse häired ning ta toimetati infarktieelses seisundis Tallinna Mustamäe haiglasse.
Hommikul kokku tulnud arstide nõupidamine otsustas kriitilises seisus 69aastast Rüütlit kohe opereerida. Samale päevale planeeritud kergema haige operatsioon lükati edasi, sest tema elu polnud otseses ohus. Kui Rüütel oleks jõudnud kohale veerand tundi hiljem, oleks kavandatud operatsioon juba käinud. Selle lõpu ootamine võinuks talle saatuslikuks saada - arstide hinnangul oleks Rüütel juba tund hiljem võinud infarkti saada.
Rüütlile tehtud operatsiooni nimetati rahvasuus "Jeltsini operatsiooniks", sest Venemaa presidendile tehti täpselt samasugune lõikus. Rüütel ütleb pigem, et tegu oli samasuguse operatsiooniga nagu härra Tulvistel. "Olgugi, et operatsioon oli väga raske, läks kõik väga hästi. Kaheksandal päeval sain koju ning üheksandal istusin juba autorooli ja sõitsin tööle."
Kes pidi pärast putði presidendiks saama?
Rüütel räägib, kuidas Boriss Jeltsin korraldas pärast augustiputði Moskvas KGB majas ekskursiooni. "Riigipöörajad olid jõudnud kolme Balti vabariigi jaoks uued presidendid välja valida. Läti presidendiks pidi saama Rubiks."
Kes pidi saama putði õnnestumise korral Eesti presidendiks, Rüütel ei ütle. Ütleb vaid, et see inimene on ka täna Eesti poliitikas tegev. "Ma ei taha eesti rahvast lõhestada. Mulle on tehtud ettepanek, et ma räägiksin kaamera ees neid asju, ja siis 25 või 50 aastat pärast minu surma tehakse salvestis avalikuks."
Rüütel ei ole otsustanud, kas järeltulevatele põlvkondadele sõnumi saatmisel oleks mõtet. "Elus läheb kõik niikuinii oma rada mööda, sellel, mis mina olen läbi elanud, ei ole suurt tähtsust. Tegin omaltpoolt kõik, mis suutsin, et eesti rahvas jääks püsima. Noortel on seda raske mõista, Eesti iseseisvusel ei ole nende jaoks enam seda tähendust mis vanemal põlvkonnal."
Alzheimeri tõbi diagnoositi Kassisaba õllekas
1996. aasta 15. jaanuaril avaldas Helsingi päevaleht Ilta-Sanomat Riigikogu keskfraktsiooni allikatele viidates, et Riigikogu aseesimees Arnold Rüütel loobub Alzheimeri tõve tõttu presidendiks kandideerimast.
Teade oli saadetud ajalehele Tallinnast ETA faksilt. ETA juhtkond süüdistas faksi saatmises Posti ajakirjanikku Jaak Olepit.
"Keskerakonnal polnud sellega mingit pistmist. Tegelikult tõi Keskerakonna mängu üks Ilta-Sanomate toimetaja," selgitas Olep toona Eesti Päevalehele.
"Mõte sündis Kassisaba õllebaaris isamaalaste ja "oravapartei" sõprade toetusel. Nad leidsid, et seoses presidendivalimistega hakkab Rüütel jälle ronima, ning otsustasid ühe eesti rahva n.-ö. puujumala maha võtta. Rüütli Alzheimeri tõbe mina tegelikult välja ei mõelnud, seda ütles üks arst, kelle nime ma ei tahaks nimetada."
Kas tunned maad, mida tahad valitseda?
* Kui suur on Eesti Vabariigi territoorium?
Ümmarguselt 45 000 ruutkilomeetrit.
* Eesti pikim jõgi?
Pärnu jõgi on pikim vist; Emajõgi muidugi ka. Kumb nüüd täpselt pikem on, selles ma jään vastuse võlgu.
Jõgi käib kiira-käära, see annab pikkusele juurde, aga paarsada kilomeetrit tuleb julgesti ära.
* Eesti kõrgeim mägi?
Munamägi. Ma jään kõrguse osas praegu vastuse võlgu, rumal oleks, kui valesti ütlen.
* Eesti sügavaim järv?
See on ka kuskil 30 meetri peal ja kas see pole mitte Rõuge järv.
* Kolm Eesti suurimat saart on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Missugused on suuruselt 4. ja 5. saar?
Vormsi on järgmine ja Ruhnu ja Kihnu. Ja Abruka tuleb edasi.
* Kaks suurima elanike arvuga linna on Tallinn ja Tartu. Missugused on järgmised kaks?
Kohtla-Järve ja Narva, kummas on rohkem elanikke, ei oska öelda.
* Missugust ametit pidas K. Päts enne presidendiametisse valimist?
Päts oli Tallinna volikogus ja ajalehe peatoimetaja. Pidas ka juristi ametit ning oli korduvalt riigivanem.
Õiged vastused: Eesti pindala on 45 200 km2; Eesti pikim jõgi on Võhandu (162 km); kõrgeim mägi on Suur-Munamägi (318 m); Eesti sügavaim järv on Rõuge-Suurjärv (38 m); suuruselt neljas ja viies saar on Vormsi ja Naissaar, Riigikogus on 101 liiget; elanike arvult kolmas ja neljas linn on vastavalt Narva ja Kohtla-Järve; Konstantin Päts oli enne presidendiks valimist Eesti Vabariigi riigihoidja.
Anti Naulainen
