Oleme seal, kuhu pidime jõudma – Acehis.

Millised tingimused teil seal on ja kas olete juba tööle asunud?

Tingimusi loome praegu palehigis.

Mis see tähendab? Kas olete majas või peate telgis elama ja tööle hakkama?

Siin oli mitu varianti ja nüüd oleme jäänud Austraalia nn kliiniku vahetusse naabrusse, õieti aia taha. Hakkame siis koos ühise haiglana tööle, aga paneme sinna oma laagri püsti.

Tööd hakkate tegema majas sees?

Praeguse plaani järgi küll, aga plaanid muutuvad siin iga tund.

Enda sisseseadmine on veninud pikemaks, kui minnes arvasite?

Jah, kui nii võtta, aga kui vaadata siinset seisukorda, siis oleme isegi käbedalt kohale jõudnud.

Kuidas te siis Acehisse kohale pääsesite?

Täna (eile – toim) varahommikul õnnestus Ameerika sõjaväetranspordiga nii-öelda sisseseadjate luuregrupp kohale toimetada. Praegusel hetkel võiks juba teel olla ka meie ülejäänud, logistikute ja ravipersonali grupp. Praegu oleme kuuekesi kohal.

Mis tähendab Ameerika sõjaväetranspordiga? Kas autodega?

Ei, ikka lennukiga.

Kas olete saanud ka austraallastest meditsiinitöötajatega rääkida?

Austraallastega me ei kohtunud: kui meie tulime siia haiglat üle võtma, olid toad tühjad ja ei olnud ühtegi austraallast. Väidetavalt tuleb neile täna vahetus.

Oleme siin aru saanud, et teie jääte sinna ka kauemaks kui kaheks nädalaks.

Ei väida ega lükka ümber.

Kas seal elektrit on?

Praegu võib öelda, et linnas on osaliselt elektrit ja konkreetselt selles ravikorpuses on ka elekter.

Siis pole vaja oma generaatoreid tööle panna?

Nii ja naa, oleneb, kui palju meie laager voolu nõuab.

Kaua te olete Acehis juba olnud?

Saabusime kell 6.33 hommikul ja praegu on 19.55.

Kuidas te palavusele vastu panete?

Üldiselt pole erilisi tagasilööke näha. Seltskond on nii enam-vähem oma kahe isikliku jala peal. Haigeks pole veel keegi jäänud.

Kas söögi võtsite ka nn luurele kaasa?

Sellega on meil asi praegu veel korras. Aga annan telefoni üle inimesele, kes oskab meie siiajõudmisest paremini rääkida. (Annab telefonitoru üle)

Jevgeni Jutkevitš, meeskonna juhi asetäitja, päästeameti välissuhete büroo juhataja

Kas seisukord ja töötingimused on seal hullemad või paremad, kui arvasite?

Võib öelda, et vastavalt ootustele. Pilt on mõnevõrra parem sellest, mis me oleme telekast näinud.

Mida see tähendab?

Tänavad on koristatud. Kõik, mis seal oli, laibad ja sodi, paber, jäätmed on buldooseriga kõrvale lükatud ja koristatud. Tänavad on puhtad ja autod sõidavad probleemideta. Muidugi on väga palju purustusi. Ma pole veel kaugele jõudnud, aga ühes linnaosas, umbes 700 meetrit meie baasist, olid väga suured maavärina tekitatud purustused. Seal oli vaesemate onnide rajoon ja see on täiesti puruks lükatud.

Elekter on osaliselt olemas, aga kuidas vett on?

Elekter on ja ka vesi on põhimõtteliselt olemas. Siin taastati just täna mingisugune veevarustus. Linnas tegelevad sellega austraallased. Tean, et Saksa puhastusjaam on teel. Nägime, et kanistritega tassitakse linna vett ja müüakse ka mingit pudelivett, aga ma ei tea, mis sorti see on.

Üsna kiiresti käib see korrastus- ja koristustöö?

Need tööd käivad täies mahus. Lõigatakse puid, korjatakse igasugust sodi ja maetakse hukkunuid.

Olete hukkunuid ka näinud?

Ainult kottides.

Milline on epidemioloogiline olukord?

Miski pole välistatud, aga siiani ei ole linnas midagi tõsist täheldatud. Linna ümber on tekkinud neli-viis põgenikelaagrit ja räägitakse, et seal on düsenteeriajuhtumeid, aga mitte epideemia tasemel.

Kuidas õhk on? Kas puhas või haiseb?

Haiseb prügi, mitte laipade järele. Prügi on igal pool ja seda põletatakse. Haisu on keskmiselt – saab ilma maskita käia. Samas on väga palju tolmu ja seepärast on raske hingata.

Vihma ei saja?

Täna sadas võib-olla viis minutit. Kraade on üle 30 isegi praegu, õhtul. Väga niiske on, kõik oleme märjad.

Miks teie Acehisse saabumine venis?

Jõudsime Medani (lennu esimene sihtkoht Indoneesias – toim) üleeile ja probleem on selles, et see on ikkagi maailma ajaloos suurim katastroof. Nagu katastroofi puhul olla võibki, pole siin mingeid plaane ega korda. Mida keegi saab, seda ta kasutab.

Teine asi on see, et meil oli Tallinnast saadik õrn lootus austraallaste peale, sest nad olid huvitatud, et me tuleksime nende asemele ja võtaksime haigla üle. Nad olid nõus meid ka transportima, aga neil tekkis ka mingi poliitikute ja sõjaväelaste konflikt – täpselt ma ei tea, aga lähim aeg, mis nad meile transpordiks pakkusid, oli pühapäeva hommik.

Austraallased ise on lahkunud?

Jah, umbes tund aega enne meie tulekut. Kusjuures lennuväljal transporti oodates nägime nende pealikku ja ta ütles, et nad ootavad meid siin, aga paari või kolme tunni pärast selgus, et ei oodanud. Samasse valge tahvli peale oli kirjutatud WELCOME ESTONIA ja joonistatud Eesti lipp. Nad viitasid kirjas ka Eesti ja Austraalia meedikute ühisoperatsioonile ja täna selguski, et teine austraallaste meeskond tuleb täna õhtul või öösel.

Algul oli jutt, et nemad lahkuvad ja teie lähete asemele?

Esimene meeskond lahkuski ja nüüd tuleb asemele teine, teisest osariigist. Ilmselt oli neil ka koordinatsiooniprobleeme, aga kõike juhtub. Siin peab suhtuma väga positiivselt, et ei tekiks koostööprobleeme. Loodame, et ei teki. Nende esindajad käisid siin ja leidsime ühise keele, et hakkame koos tööle. See tekitas meile alguses väikese probleemi, sest mõtlesime, et asume tööle seal, kus nemad siiani, aga kui selgus, et sinna tuleb teine meeskond sisse, pidime otsima endale teise koha.

Ja leidsite?

Kakskümmend minutit tagasi õnnestus leida.

Mis koht see siis on? Kas panete õues palmi alla telgi püsti?

Esimene variant oligi, et paneme telgi püsti, aga nüüd leidsime ühe endise koolimaja – mingi ehitise, kus on kaks suurt tuba. Ühest teeme palati ning teisest töö- ja magamistoa. Seal on veel ruumi, et panna üles tualett, dušš jms, mis meil kaasas on.

Kas elekter on selles majas sees?

Jah, aga see on nende mõistes koolimaja, meie mõistes sara.

Millest see on ehitatud?

Ei oska öelda. Natuke paksemast vineerist. See on isegi turvalisem kui kivimaja, kui arvestada võimalike järeltõugetega. Esialgses majas oleksime elanud teisel korrusel ja sealt evakueerumine oleks olnud problemaatiline.

Kuidas te leidsite Medanist need ameeriklased, kes teid lõpuks Acehisse ära tõid?

Kuidas teie tavaliselt takso leiate?

Tõstan käe üles.

Täpselt samamoodi.

Läksite lennuväljale ja tõstsite käe üles?

Võib ka nii öelda. Kohtusin juhuslikult õige inimesega, kes oli hästi abivalmis ja korraldas meie transpordi. Isegi kui ma poleks selle inimesega kohtunud, oleksin läinud otse ülemuse juurde ja mingi võimaluse saanud. Seal käib nii, et lihtsalt astutakse sisse ja küsitakse ning tavaliselt, kui mitte esimese, siis teise või kolmanda lennuga saad minema. Meil õnnestus tulla viimase lennuga. Ameeriklased lendavad ainult öösiti, kuna lennuliiklus on väga tihe. Siin lendavad ameeriklased, austraallased, Singapuri ja Pakistani õhuväed. Seetõttu otsustasid ameeriklased vaid öösel lennata. Kaks C-130 lennukit teevad kumbki öö jooksul neli lendu. Kõige tähtsam on loomulikult kaup ja kui sellest jääb natuke ruumi, lastakse ka reisijaid peale. Need istuvad oma kottidega põrandal – nii et tingimused on väga karmid.

Kui kaua Medanist Acehisse lendab?

Tund aega.

Kas on lootust, et täna öösel saavad teie meeskonna ülejäänud liikmed Acehisse lennata?

Esimene planeeritud lennuaeg oli kell 16, kuid praegu on kell kaheksa läbi ja ma pole veel kuulnud, et nad oleks pealeminekul.

Varustus tuleb ka alles?

Jah, meie tulime ainult oma kottidega luurele ja laagrit ette valmistama.

Kas te homme, s.t laupäeval hakkate juba tööle?

Loodan, et hakkame. Seda enam, et hospitali kohalik rahvas palus, et me tõesti hakkaksime tööle. Meie arstid leiavad, et see on võimalik, ja arvan, et see toimub sõltumata sellest, kas suudame laagri nii ruttu päriselt korraldada. Arstid käisid juba hospitalis haigeid ja palateid vaatamas ning mingi ettekujutus on.

Kes seal haiglas põhiliselt olid? Lapsed või täiskasvanud? Milliste vigastustega?

Mõlemaid oli ja arstide keeles olid neil sekundaarsed kahjustused, mis tähendab, et haavad hakkavad mädanema ning mäda tekitab probleeme. Arstid arvasid, et enamik operatsioone saabki olema mädaste kohtade lõikamine. Täpsemalt veel ei tea, aga iga päevaga saab üha rohkem selgust ning nagu Jaak ütles: pikemalt kui tund aega ei ole siin võimalik midagi ette näha.

Kuidas teie meeleolu on? Olete masendunud?

Ei ole. Me kujutasime ju umbes ette, kuhu tuleme, ja kellelgi roosasid prille ees ei olnud.