Sobivat maa-ala paaditööstuse rajamiseks oli võimalik saada Kalarannast. 1947. aasta veebruaris vaatasid endise Kiili paaditööstuse meistrid Herman Sepp, Martin Kamm, Leonhard Raun ja Kennu Kajaste Kalaranna territooriumi üle ning otsustasid rajada paaditööstuse just sinna.

Püüdsid kilu, tegid paate ja hobuserange

Esimeseks tööruumiks kohandati vana turbakuur. Tööriistad olid meistritel omast käest ning peagi võis tööd alustada. Kuu aega tegutseti Virumaa põllumajandusliku artelli Oandu filiaalina. Siis saadi kapital ja muu hädavajalik oma artelli loomiseks.

1947. aasta märtsis asutati paadi- ja ehitustarvete töönduslik artell Rool, mille juhatajaks sai Oskar Kinks. Esimesena hangiti lintsaag, paksusmasin ja rihtplate. Kõik need olid saksa trofeekaubad, mida Rooli tehniline juhataja Püss Moskvast tõi.

1948. aasta lõpuks oli Roolis 71 liiget, neist 63 töölist.

1948. aastal valmistati paate ka Leetu. Splindiks toodi Aegviidust pikad männipalgid ning mööda splindipalke tõmmati 120-tonniseid traalereid külg ees ülespoole.

Roolil oli ka kalapüügi abimajand, kus töötasid kolm kalurit ja püüniste korrastaja. Kala püüti artelli tehtud paadiga Paljassaare kandis. Kilu pandi tünnidesse ning jagati leivakõrvaseks artelli liikmete vahel või vahetati kartuli vastu. Rool valmistas vahetuskaubaks ka hobuserange ja muud maal minevat kaupa.

1948. aasta märtsist oli Roolil veoauto Ford, mida millegipärast kutsuti Fau 8 või Lonni. 1949. aastal tekkisid nõukoguliku majandussüsteemi tõttu raskused puiduga varustamisel ning 13. juunil 1950. aastal likvideeriti artell metsatööndusliidu juhataja käskkirjaga.

Sündis Kalurikolhoosidevaheline Laevatehas

Rooli rahaasjade uurimine viis senise juhataja ja pearaamatupidaja vangi. Aasta hiljem, 1951. aastal vabastati mõlemad süütõendite puudumise tõttu. Tollastes oludes oli vanglast vabanemine süütõendite puudumisel küllaltki haruldane juhtum.

1951. aasta algul moodustati artelli Rool asemele ENSV Kalatööstuse Ministeeriumile alluv Tallinna Laevatehas. Tehase direktori kohusetäitjaks määrati Elmar Juhandi.

Suurim probleem oli algul tööruumide puudumine. 1951. aasta sügisel laiendati kibekiiresti korpusetsehhi.

Tolle aasta kevadel töötas käitises 94 inimest, neist 73 töölist. Hiljem nimetati see ettevõte ringi Kalurikolhoosidevaheliseks Laevatehaseks. Ettevõtte juhtkonnas oli kesksemaid kujusid Oskar Lubi, laevaehitusinseneri diplomiga mees, kes hiljem avaldas õpikuid ja käsiraamatuid.

Paatide tootmine oli edukas. Näiteks 1951. aastal valmistati 131 paati, 1954. aastal juba 235 paati. Töötajate arv kasvas 1955. aastaks 141-ni.

Üks omapärasemaid töid oli suure laevamudeli valmistamine filmi “Esimese järgu kapten” jaoks.

Kokku tehti 1958. aastal Kalarannas neli Tsaari-Venemaa ja kaks keiserliku Saksamaa sõjalaeva, mis Vääna-Jõesuu rannavetes filmilahingud edukalt maha pidasid.