Aruanne varjas prügila ohte
“Oleks targem küsida, mis selles aruandes õigesti oli,” oli ääsmäelastest koosneva prügilavastase initsiatiivgrupi juht, Koppelmaa külavanem Janek Tippo pahane.
Tema sõnul eksis aruanne, väites, et Ääsmäe on looduslikult hästi kaitstud põhjaveega ala. Reeglite järgi annaks vähe kaitstud põhjaveega paik aruandes 30, hästi kaitstud 80 punkti. Puuduvad 50 punkti olid Tippo sõnul aruandes meelevaldselt juurde liidetud.
Kogu arvutustulemuses oli Ääsmäe sobilikkust suurendatud veel 25 punkti võrra. “Räpane trikk,” iseloomustas külavanem, kelle hinnangul aruande tellija Ragn Sells tahab vahendeid valimata prügilat ärilise kasu, logistika sobivuse ja odavuse pärast just Ääsmäele teha.
Külarahvas üksmeelselt vastu. Haruldaste taimede seisukohalt oli aruandes uuritud vaid kolme hektari suurust maa-ala, kuigi kogu territoorium on 69 hektarit. Kolmelt hektarilt leiti kolm looduskaitsealust taime.
“Käisime kohalikega samal kolmel hektaril paaritunnisel retkel ja leidsime selle ajaga veel neli haruldast liiki taime lisaks,” rääkis külavanem, “kogu protsess on olnud valetamine.”
Ääsmäe rahvas juhtis tähelepanu aruande vigadele juba septembri lõpus, pärast seda tegi Entec aruandes aga vaid pisiparandusi.
“Mis elu see siis on?” küsis kavandatavale prügimäele kõige lähemas talus elav Ilse Ola, “siis tulevad igasugused närilised, linnud...”
Lisaks kardab naine, et prügimägi rikub ära tema kaevuvee. Ola märkis, et ei tunne ühtki kohalikku elanikku, kes lepiks prügila rajamisega.
Ääsmäe kooliõpetaja, Saue volikogu liige Jaanus Kallion tunnistas, et loodab volikogu tervele mõtlemisele, mis prügi-mäge Ääsmäele ei luba. “Viimasel koosolekul ei suutnud keskkonnamõjude uurijad küsimustele vastuseid leida, keskkonnatingimused siin ei vasta nendele nõuetele, mida aruandes esitati,” kinnitas ta. Ka Kallioni sõnul võib tegu olla tahtliku andmete võltsimisega. “Võib-olla arvati, et keegi ei pane seda tähele.”
Vead põhjustas hoopis arvutiprogramm? Ragn Sellsi arendusdirektor Agu Remmelg ütles, et lugu on ebameeldiv. “Vead polnud küll põhjapanevad, aga lubamatud igal juhul,” ütles ta.
Ragn Sellsi hinnangul sobib Ääsmäe oma asukohalt prügila rajamiseks siiski kõige paremini. “Logistika paneb asjad majanduslikus mõttes paika,” lausus Remmelg.
“Lõuna-Eestis võib ju olla mõni hõredamini asustatud koht, aga äriliselt pole sinna mõtet prügilat ehitada.”
Remmelg lausus, et Ääsmäe põhjavesi on hästi kaitstud ning haruldaste taimede kaitset võib nende firma aidata kompenseerida näiteks taimi mujale istutades.
Enteci osakonnajuhataja Andres Piirsalu avaldas eksimuse pärast kahetsust ja kinnitas, et uurib juhtunut firmasiseselt. Tema sõnul tekkisid vead Ecxeli tabeli ülekandmisel.
Lõplikult otsustab prügimäe lubamise Saue valla volikogu.
Ministeerium tahab aruande täiendamist
Keskkonnaministeerium soovib ära oodata Enteci aru-andesse tehtavad parandused, enne kui Ääsmäe prügila kohta seisukoha võtab.
Ministeeriumi teatel peab AS Entec avalikustamisel tehtud ettepanekud arvesse võt-ma ning aruannet täiendama. Siis esitab AS Entec aruande keskkonnaministeeriumile, seejärel peab keskkonnaminister selle kuu aja jooksul kas heaks kiitma või ei.
Ministeeriumi tehnoloogia- ja keskkonnakorralduse osakonna juhataja Rein Raudsep nentis, et avalikustamisel tegid nii kohalikud elanikud kui ka keskkonnaspetsialistid erakordselt palju ettepanekuid.
Keskkonnamõjude hindajalt on tema sõnul võimalik litsents ka ära võtta, kui too on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või täitmata jätnud keskkonnamõju hindamise nõudeid.
Raudsep ütles, et Loode-Eestisse prügila rajamist näeb ette riigikogus lugemisel olev jäätmekava. “Ilmselt on võimalik leida ka alternatiivseid asukohti, neid tuleb aga eelnevalt detailsemalt hinnata,” ütles ta.
