Arumäe kehtestas Viimsi volikogu eirates konfliktse detailplaneeringu

 (19)

Eksvallavanem tunnistab, et läks nutikalt seadust eirates volikogust mööda.

 Endine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe kehtestas päev enne ametist lahkumist hiiglasliku kaubanduskeskuse rajamist lubava detailplaneeringu, mille kehtivuse on halduskohus juba peatanud.

Arumäe allkirja kandva 15. augusti korraldusega sai AS GMP & Partnerid õiguse rajada Viimsisse 15 000-ruutmeetrine ärihoone. Planeeringu järgi tohib arendaja sinna ehitada kuuekorruselise kaubanduskeskuse ja kaks büroohoonet, mille kõrgus oleks vastavalt 14 ja 17 korrust. Seni ilma ühegi suurema kaubanduskeskuseta Viimsi valla jaoks on tegemist ilmselgelt väga kaaluka otsusega ning uus keskus rajataks otse Viimsi ringi kõrvale ja Viimsi Marketi vastu.

Arumäe ei ürita eitadagi, et soovis enne ametist lahkumist konfliktse planeeringu vastu võtta. “Võite ju seda ka nii võtta, et ma tahtsin selle planeeringu oma ametiaja jooksul kehtestada, sest olen seda projekti kogu aeg toetanud,” rääkis ta, kuid lisas, et korralduse tegemise kuupäev ja ametist lahkumine oli kokkusattumus.

Polnud päri

Arumäe oli enda sõnul ka teadlik, et seaduse teksti kohaselt oleks planeeringu pidanud kehtestama hoopis volikogu. “Aga enne minu tulekut kehtestatud valla ehitusmääruses on sees rumal punkt, et otsustada võib hoopis vallavalitsus,” ütles ta. “Vallavalitsus tegi volikogu fraktsioonile ettepaneku see punkt ehitusmääruses ära muuta ja detailplaneering volikogu poolt kehtestada, aga fraktsioon ei olnud sellega päri.”

GMP ostis kinnistu juba kaks aastat tagasi, kuid seni sotsiaalmaana arvel olnud kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine venis pikka aega ja kohalikud esitasid selle vastu mitu protesti. Lahenduseni jõudis asi siis, kui lõppes Arumäe ametiaeg.  

“Järelikult oli tal vaja see jõuga ära teha, et otsuse tegemist volikokku ei saadetud,” lausus vallavolikogu liige, opositsiooni kuuluv  Madis Saretok. Saretoki sõnul on ka mitu koalitsiooni kuuluvat mõjukat volikogu liiget selle keskuse ehitamise vastu. “Ta on ju ise advokaat, seega ei saa eeldada, et ta rikkus seadust kogemata või teadmatusest,” ütles Saretok.

Arumäe viimase korralduse vastu esitas kaebuse Piret Roosmets. “Kahetsusväärselt Viimsi vallavolikogu vaidlusalust planeeringut ei menetlenudki, vaid kehtestamise otsustas kiirustatud korras vallavalitsus,” viitab kaebuses Roosmetsa esindav vandeadvokaat Merle Järvala.

Peale selle nimetas Järvala veel mitu argumenti, miks Arumäe korraldus tuleks tühistada. Näiteks on planeeringust kadunud varem ette nähtud vallavalitsuse ja -volikogu tööruumid, ei ole tehtud keskkonnamõjude hindamist ja keskusesse näha­kse ette bussiterminal, mis mõjutaks oluliselt piirkonna liikluskorraldust. Tallinna halduskohus rahuldas kaebuse ja peatas Arumäe korralduse esialgse õiguskaitse korras. Mis edasi saab, on esialgu veel lahtine.

Kaebuse esitas ka GMP ületeenaaber OÜ NordWest Kinnisvara, kes soovib Viimsi Marketi asemele rajada 20 000 ruutmeetrile kaubanduskeskuse. Ettevõtte juhi Kersti Männiku sõnul on vaidlustamine täiesti rutiinne tegevus. “Viimsis on see täiesti tavapärane nähtus.

Suurtehingu pealt pole vald teeninud sentigi

•• Kuigi ostu-müügilepingu järgi müüs Viimsi vald Haabneeme südames asuva keskuse maaüksuse 25 miljoni krooni eest, pole vald seni tehingu arvelt teeninud sisuliselt sentigi.

•• Keskuse kinnistu müüs vald maha juba 2006. aasta lõpus, kuid toona tasus ostja GMP Grupp ostuhinnast umbes poole. “Esimene rahasumma läks pea­aegu täiel määral õigustatud subjektidele,” lausus endine vallavanem Urmas Arumäe.

•• Nimelt võttis vald kohustuse kinnistut edasi müües anda 50 protsenti müügisummast selle eelmistele omanikele ehk OÜ-le Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Kinnisvara.

•• Ülejäänud müügisumma eest pidi vallavalitsus ja -volikogu esialgse lepingu kohaselt saama rajatavas hoones esinduspinnad, kuid praegu on ka sellest plaanist loobutud. “Ülejäänud 11,5 miljonit krooni ootab praegu notarideposiidis,” ütles Arumäe.

•• AS-i GMP & Partnerid juhatuse liikme Erik Krummi sõnul jäävad büroohoonetesse ka vallavalitsuse ruumid, kui valla finantsraskused kaovad. “Viimsi keskus on õige koht nende ruumide jaoks, sest see on rahvale lähedal. Meie oleme alati läbirääkimistele avatud,” lausus ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare