Arvamus: keda me kaitseme, ühiskonda või korruptanti?

Eestlased ei kipu korruptsioonist teada andma, ajades seda segi nõukogudeaegse koputamisega.

Iga lapsevanem tahab, et laps pöörduks oma probleemidega tema poole, et vanem saaks aidata murest vabaneda. Kahjuks seda usaldust vahel rikutakse ja laps saab toetuse asemel sõimu või süüdistuste osaliseks. Nii õpib laps, et targem on suu kinni hoida.

Kas see on juhtunud ka Eesti ühiskonnas? Kas neid, kes toovad meie riigi avalikkuse ette, hakatakse taga kiusama? Transparency Internationali (mille Eesti esindaja on Korruptsioonivaba Eesti) 2013. aastal tehtud uuringu järgi annaks korruptsioonist teada ainult 52% Eesti elanikke. Arv on hämmastavalt väike, näiteks Suurbritannias ja Taanis on see näitaja üle 90%.