Õnnetus arvutiserveriga juhtus ööl vastu pühapäeva. “Serveri kõvaketas jooksis kokku, kuid turvasüsteem töötas valesti ja see mõjutas omakorda järgmist turvasüsteemi,” märkis Kasemetsa. “Nii need failid hävisidki.”

Enim said kannatada Klassikaraadio ja Vikerraadio sõnasaated. Kasemetsa sõnul tekib pärast viiesekundilist mängimist saadetes sekundiline paus, siis mängib fail edasi ja seejärel tuleb jälle paus.

Tänavune töö hävis

“Võite ette kujutada, mis näo ajakirjanikud tegid, kui kuulsid, et nende valmis tehtud saated on eetrisse jõudmata hävinud,” lausus tehnikadirektor. “Saated kuulamata ei jää, need tuleb ilmselt nüüd uuesti teha. Otsime ka võimalusi, kuidas kannatada saanud saateid taastada.”

Klassikaraadio vastutava sekretäri Marge-Ly Rookääre sõnul hävis toimetuse kogu selle hoo-aja looming. “Alates oktoobrist on iga nädal olnud eetris seitse tunnist autorisaadet – kõik need on nüüd hävinud,” lausus Rookäär. “Ootamegi nüüd oma kuulajate abi – äkki on kellelgi kvaliteetseid eetrisalvestusi, et me saaksime oma arhiivi taastama hakata.”

Peale arhiivi hävisid ka eetrisse veel mitte jõudnud valmis saated: sarjad maailmakuulsatest interpreetidest “Braavo” ja “Legend”, kirjanik Kalle Kure novellisari, progerocki albumeid tutvustav sari, Nyyd-muusika saated ning mitmed autorisaated. Näiteks on hävinud Maia Lilje saade “2000 aastat muusikat”, mille eest ta sai Eesti Raadio parima välisautori aastapreemia.

Uuesti teha ei taha

Rookäär märkis, et väga vähesed autorid on nõus oma saateid uuesti tegema.

Arvutirikke rahaline kahju on 200 000 krooni, kuna rikkis server tuleb uuega asendada. “Rahaline kahju pole nii hull, suurem on moraalne kahju,” ütles Tiit Kasemetsa. “Juhtum näitab, et arvutite peale ei maksa nii väga loota.”

Raadio tehnikajuhi sõnul püüavad nad õnnetuse põhjusi selgitada koos arvutifirma IBM spetsialistidega.