Sotsiaalministeeriumi nõustav Eesti bioeetika nõukogu töörühm on arvamusel, et praegune asendusemaduse absoluutne keelamine ei ole põhjendatud ja teema vajaks laiemat arutelu. Nõukogu esimehe, Tartu ülikooli professori Hele Everausi sõnul kogunevad nad asja arutama juba septembris, et siis detailsemalt paika panna, mis tingimustel võiks Eestis asendusemade kasutamist lubama hakata. „Praegu tundub, et suhtumine selle küsimuse lahendamiseks on positiivne,” sõnas Everaus. „See võtab muidugi natuke aega – aasta, poolteist.”

Suhete värvigamma

Everaus tunnistas, et küsimusi, mida vaagida, jagub. „Seadusele on lihtne ei või jah öelda, aga iseasi, kuidas pärast need situatsioonid kujunevad – ega need ole sugugi nii must-valged, siin on terve värvigamma vahel,” arutles doktor. „Äri äriks, aga seal taga hakkab olema väga suur inimsuhete võrgustik. Inimeste tundeid rahaga kinni maksta ei saa. Võib-olla läheb keegi asendusemaks raha pärast, aga ühel hetkel tunneb, et ei ole valmis seda last tellijale andma… Need aspektid ei ole vähe tähtsad.”

Samal ajal elavad mitmed Eesti pered kõnealuse seaduse ootuses. Eesti Päevalehega oli nõus rääkima üks seadust pikisilmi ootav perekond.

„Eelmisel aastal kaotasin lapse kümme päeva pärast sünnitust,” kirjeldas 40-aastane Maarika (nimi muudetud). „Laps suri südamepuudulikkuse tagajärjel – miks täpselt, seda arstid öelda ei  osanudki.” Kohe pärast lapse surma tekkis Maarikal ja tema elukaaslasel soov saada uut last, ent naist valdas hirm uuesti rasestuda. Seetõttu soovibki Maarika kasutada asendusema abi. „Minul ei jätku julgust enam proovida, sest kardan, et kui ma ise sünnitan, võib sama uuesti korduda.” 

Naine on juba ühendust võtnud Ukraina ja Venemaa asendusemasid vahendava agentuuriga – neis riikides on see teenus lubatud. „Ukrainast pakuti miinimumhinda 250 000 krooni, Venemaalt aga 400 000,” rääkis Maarika ja lisas, et esimese summa oleks ta ehk võimeline pangalaenuga tasuma, kuid eelistaks igal juhul ikkagi Eesti meditsiiniasutusi.

Naistearstide selts toetab asendusemaduse legaliseerimist

Naistearstide seltsi

nõuded asendusemadusele

1. Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel.

2. Eelistatud on täielik asendus­emadus (s.t asendusemal ei ole geneetilist sidet tulevase lapsega).

3. Kehavälisel viljastamisel tuleks minimeerida mitmikraseduse tekke tõenäosust.

4. Asendusemaduse kasutamiseks antakse luba perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel.

5. Enne rasestumise kavandamist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Last sooviva paari ja asendusema nõusolek vormistatakse kirjalikult. Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrü­o­tega. Nõustamine tuleb tagada ka raseduse ajal ja pärast sünnitust.

6. Asendusema autonoomiat (õigust võtta oma keha kohta iseseisvalt otsuseid vastu) austatakse igas staadiumis. Tema otsused võivad olla konfliktis last soovi­va paariga.

7. Asendusemadus ei tohi olla kommertstegevus. Välistada tuleb asendusema ärakasutamine ja sundimine.

8. Asendusemaks võiks eelistatult olla lähedane inimene, kes teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine.

9. Asendusema peab olema viljakas eas, terve ja sünnitanud naine.

Eelnevalt on vaja hinnata tema terviseseisundit ja võimalikke rasedusega seotud riske.