Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees Nijazi Gadzijev kinnitas siiski, et taotlus pargi rajamiseks on Tallinna linnajuhtidele tõepoolest tehtud.

Alus sellele pandi juba mitu aastat tagasi, kui Tallinna Kristiine linnaosa ja Bakuu Surahhanõ rajoon sõlmisid koostöökokkuleppe.

Kommunaalmajanduse teemade kõrval sooviti mõlemalt poolt teha midagi ka sõpruse tunnustamiseks, näiteks rajada kummassegi sõpruslinna nimeline park. Gadzijevi sõnul on Bakuus projekt juba kinnitatud ja Tallinna pargi rajamine sisuliselt juba alanud.

Ehitatakse väike Viru värav

„Surahhanõ rajoonis on ajalooliselt elanud palju eestlasi, praegugi elab seal üle 300 inimese,” ütles ta.

Sealne projekt on üsna suurejooneline, maapinnale tulevad Eesti kontuurid ning suuremate linnade asukohtadesse midagi neile iseloomulikku, näiteks Tallinna hakkab pargis tähistama Viru värav.

Tallinnas on Bakuu- park aga alles taotluse tasemel. Gadzijev on esitanud linnale soovi park rajada, asupaigaks on kultuurikeskus välja vaadanud väikese tükikese rohelist maa-ala Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal, kus praegu kasvab paar põõsast ja kümmekond puud.

Pargi võimalik asukoht ei ole suvaliselt valitud.

Gadzijev märkis, et F. R. Kreutzwaldil oli tähtis osa Aserbaidžaani kirjanduse tutvustamisel Eesti lugejatele. „1878. aastal tõlkis ta eesti keelde kuulsa Molla Pänah Vagifi muhammasid ja avaldas neid ajalehes Sakala,” kinnitas ta.

Kesklinna valitsusest teatati Eesti Päevalehe pärimise peale, et kultuurikeskuse kaudu on tõepoolest tehtud ettepanek Eesti ja Aserbaidžaani sõpruse märgiks korrastada Tallinnas üks haljasala. Praegu ettepanekut veel arutatakse eri ametkondade vahel, seega ei saa linnaosa hinnangul konkreetsetest plaanidest veel rääkida.

Tuleb avalik konkurss

Ka Gadzijev kinnitas, et täpsemat plaani, mida pargiala võiks endast kujutada, veel ei ole. „Kui linn ütleb pargi rajamisele „jah”, siis korraldame avaliku konkursi, kus erinevad osapooled saavad oma mõtteid pakkuda,” sõnas ta. Oma vaimusilmas näeks ta pargis istumiskohti, võib-olla mängunurka ning infotahvlit, mis selgitaks Eesti ja Aserbaidžaani ajaloo ühisosi. Samuti võiks kuidagi olla kasutatud tuntud Aserbaidžaani vaiba motiivi.

Kui pargi korrastamiseks linnalt luba saadakse, on Aserbaidžaani kultuurikeskus Gadzijevi kinnitusel valmis kõiki töid ise finantseerima.