Asjatundjad ootavad kardetud linnugripi rünnakut kevadel
Esmalt on linnugripp veterinaar- ja toiduameti mure, aga ettevalmistusi ülikiiresti ja valimatult ründava linnugripi levikuks teevad ka ametkonnad, mis iga-päevaselt seisavad inimese tervise eest. Eesti lähiriikidest on linnugrippi Venemaale lisaks kahtlustatud Rumeenias ja Türgis. Kui kevadeni pole nendes riikides ohuolukorda suudetud kontrolli alla saada, ning algab lindude kevadränne, on esmalt ohus Eesti linnukasvatajad ja mõne aja pärast ka inimesed.
Toidu- ja veterinaarameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul avaldub haigus kuni seitsme päeva jooksul alates nakatumisest ning enamasti ei pääse farmis haigestumisest ükski lind. “Muidugi pole ka kusagil katsetatud, et kas ja kui kiiresti farmis gripiviirus levib. Kui ikka gripiviirus on avastatud, siis hukatakse linnud valimatult. Selline radikaalne meede on osutunud kõige tõhusamaks haiguse levikule piiri panemise viisiks,” rääkis Kalda.
Lindude ulatuslikuks hukkamiseks ollakse valmis ka Eestis. Veterinaar- ja toiduameti ohu- plaanis on kirjas tegevuskava juhuks, kui gripiviirus avastataks mõnes Eesti väikeses või ka suures linnufarmis. Kalda sõnul näeb tegevuskava ette võimalikult kiiret tegutsemist ning viiruse levi-ala piiramist. Juhul kui gripiviirus asuks rünnakule Talleggi linnufarmis, tuleks võimalikult kiire ajaga tappa tuhandeid linde.
Veterinaar- ja toiduameti plaanide järgi peaks sellisel juhul tegevusse asuma nii politsei, kaitsevägi kui ka spetsialistid. Eelnev on loomulikult must stsenaarium. Kui reaalne on üldse linnugripi levik Eestisse, ei oska ennustada ükski ametkond ega asjatundja.
Kui enamik linnugripi jälgimise ja võimaliku ohuplaaniga ametkondi viitavad sellele, et suurim oht on rändlinnud, siis lindude rännet ja rändlinde endid aastaid uurinud zooloogia ja botaanika instituudi teaduri Andres Kuresoo hinnangul on gripileviku seostamine ainult rändlindudega liiga ennatlik.
“Seni pole teaduslikult kinnitatud, et need rändlinnud, kes on leitud surnuna, on surnud just linnugripi tagajärjel. Samuti pole selge, kas ja kuidas kandub peamiselt kodulindude seas leviv haigus rändlindudele,” lisas Kuresoo. Kuid juhul kui näiteks kevadel Vahemere äärest ja ka üle Rumeenia-Türgi Eestisse saabuvad veelinnud ja teised nakkust edasi kanda võivad linnuliigid on siiski nakatusvõimelised, on Kuresoo sõnul gripi saabumine Eestisse võimalik.
Tuula linnud Eestile ohtlikud
“Näiteks Suurbritannias kardetakse lindude massilist haigestumist veel sel aastal. Eestis on sügisene ränne lõppemas ja suure tõenäosusega on oht möödas, aga eriti murelikuks peaks meid tegema värske uudis linnugripi kahtlusest Tuula oblastis. Ka sealt võib veel lähinädalail meile rändlinde saabuda,” lisas Kuresoo.
Rändlindudelt edasi kanduva linnugripi asemel muretseb veterinaar- ja toiduamet hetkel rohkem sellele, et Eesti toll ja piir peaksid. Keelatud on munade, linnuliha ja -sulgede ning ka linnutoidu sissevedu Eestisse. Olev Kalda sõnul on niigi ranget kontrolli piiril ja tollis karmistatud ning kui konservid välja jätta, siis linnusaadustel Eestisse asja pole.
Viiruse Eestisse jõudmiseks on siiski veel üks võimalus, mida peavad ebatõenäoliseks nii tervisekaitsjad kui ka toiduohutuse eest vastutavad ametkonnad – linnugripp võib saabuda turistide või välismaal viibinud eestlaste kaudu.
Selleks et inimene grippi nakatuks või seda edasi kannaks, on tarvis pikemaajalist kokkupuudet kas linnufarmis töötavate inimestega või nakkust levitavate lindudega.
Nakkuse vältimiseks soovitab tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Agnes Jürgens välismaale reisijatel vältida linnufarme, abiks on ka tavapärane gripivaktsiin, mis küll ei vähenda võimalust haigestuda linnugrippi.
Kõik ametkonnad, kes viimaste kuude jooksul on linnu- gripi pandeemia puhkemisel käivitatavat tegevuskava arutanud, kinnitavad, et paanikasse ei maksa linnugripi ohujutte kuulates minna. “Küll aga ei tee ettevaatusabinõud ja ametiasutuste soovituste järgimine kellelegi paha,” lisas toidu- ja veterinaarameti
peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Tervisekaitsjad: nimeste nakatumine on siiski kaheldav
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Agnes Jürgens räägib inimeste võimalusest nakatuda linnugrippi.
Kui tõsine probleem on linnugripp praegu tervisekaitse-inspektsioonile?
Eestis ei ole linnugripi juhte esinenud ei lindudel ega loomadel. Ka ei ole maailmas veel tekkinud uut ja ohtlikku, kiiresti inimeselt inimesele levivat gripiviiruse tüve. Tervisekaitseinspektsioon peab linnugrippi praegu ohtlikuks eelkõige neile, kes reisivad piirkondadesse, kus seda haigust esineb nii lindudel kui ka inimestel. Nakatumisoht tekib siis, kui ei jälgita ohutusnõudeid. Soovitused riskipiirkondadesse sõitjatele on kirjas tervisekaitseinspektsiooni koduleheküljel.
Arvuliselt pole linnugripp palju inimesi tapnud ja ka haigestumine sellesse gripiviirusesse on olnud minimaalne.
Millised on epidemioloogide halvimad prognoosid maailmas ja Eestis? Kas linnugripist võib tulla nn kaas- aegne katkulaadne haigus, millesse võib haigestuda ja ka surra miljoneid inimesi?
Tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangule, on gripipandeemia oht praegu maailmas suur. Surmaga lõppevate haigusjuhtude arvuks ennustab WHO 7,4 miljonit.
Mida epidemioloogid teevad, et olukorda kontrolli all hoida?
Olukorra stabiilsena hoidmine ei sõltu ainult ühest ametkonnast. Tervisekaitseinspektsioon on pädev asutus hädaolukorda lahendama epideemia korral. Kuid oleme andnud ka elanikele soovituse vaktsineerida end tavagripi vastu. Kuigi see ei kaitse linnugrippi nakatumise eest, hoiab vaktsineerimine ära organismis uue ohtliku viirusetüve tekkimise juhul, kui inimene peaks samaaegselt nakatuma nii inim- kui ka linnugrippi.
Haigestumise ennetamiseks on keelustatud ka riskipiirkondadest eluslindude, linnuliha, munade ja sulgede sissevedu.
Kuidas inimene üldse sellesse viirusesse haigestuda saab?
Linnugripiviirusesse haigestuvad teadaolevatel andmetel vaid haige linnuga kokkupuutuvad inimesed, näiteks linnufarmides ja -turgudel töötavad või linde töötlevad inimesed. Linnugripiviiruse levik inimeselt inimesele ei ole välja kujunenud, selleks peab olema tõepoolest väga tihe kontakt haigestunuga.
