Keskerakondlasest riigikogu liige, endine siseminister Ain Seppik ütles, et suurim oht on hulgalise odava tööjõu sissetoomine välismaalt, mistõttu saarte piirkonna inimesed võivad töö kaotada. “See puudutab otseselt 300 inimest,” lisas Seppik, kelle sõnul on rahvusvaheliselt tunnustatud, et riigisisestel liinidel on konkursil nõutav laevapere riigikeele oskus.

“Mina loen siit välja ainult üht: valik on mingi firma kasuks juba tehtud. Miks muidu oli tarvis mõni päev pärast käskkirja väljasaatmist äkilisi muudatusi teha,” lausus Seppik.

Reformierakonda kuuluva Meelis Atoneni sõnul võttis ta tingimustest keelenõude välja, sest tema meelest pole hädavajalik, et näiteks mehaanik on eesti keele spetsialist. “Kui Ida-Virumaalt tahavad inimesed tulla laevale mehaanikuks, kas siis ütleme neile, et minge ära?” küsis ta. “Keegi pole kirjutanud tingimustesse, et teenuse osutaja ei pea keeleseadust täitma.”

Loodab odavamat hinda

Atonen märkis, et keelenõude väljavõtmise eesmärk oli turgu laiendada. “Mõte on selles, et ühtegi konkursil osalemist kaalunud firmat mitte ära ehmatada,” lausus minister. “Suurem konkurss tagab ka selle, et hinnad ei lähe lakke, sest ausalt öeldes võtab see teenus riigieelarvest korraliku summa. Kui me konkurssi kuidagi promoda ei suuda, siis on seis nukker.”

Atonen lisas, et müüjatest teenindajad peavad igal juhul eesti keelt oskama, kuid Ain Seppiku sõnul ei kuulu laevaputkades eri firmade palgalistena kaupa müüvad inimesed laevaperre.

“Mis siis saab, kui on hädaolukord ja abistajad ei oska eesti keeles nõu anda?” küsis Seppik. “Saare mammi ei pea oskama inglise keelt. Kui seda nõuet pole, võib aga vedajaks tulla ka Filipiinide firma, sest on teinud odavaima pakkumise.”

Kahtlustab kokkumängu

Meelis Atonen küsis vastu, et kui Soome alus sõidab Tallinna ja Helsingi vahet, kas siis kõik peavad eesti keelt oskama. “Kõik peavad oskama elementaarseid päästmistöödel vajalikke eestikeelseid väljendeid, see on täiesti loogiline,” möönis ta.

Konkursitingimustes pole ka enam laevade olemasolu nõuet. “Varem see oli, aga see välistas kohe uute tegijate osalemise,” ütles Atonen. “Saaremaa laevakompaniist käidi mitu korda rääkimas, et pange see sisse, aga ma polnud põhimõtteliselt nõus.”

Konkursil osalemise tagatiseks peab arvel olema seitse miljonit krooni, mis on opositsioonipoliitik Seppiku sõnul samuti kahtlaselt väike summa. “On tehtud mitu äärmiselt veidrat muudatust, mis viitab sellele, et tegelikult on mingi firma välja valitud,” lisas ta.

Praeguse veoteenuste osutaja saarte ja mandri vahel Saaremaa Laevakompanii (SLK) nõukogu liige Aivar Jõgi ütles, et Eesti lipu all sõitval laeval peab olema eestikeelne meeskond. Tingimuste muutmise põhjuste kohta esitas SLK ministeeriumile järelepärimise, millele on vastust oodata tuleval nädalal.

Laevade olemasolu nõudest loobumine jäi Jõgile mõistmatuks. “Järelikult näeb kutsuja (ministeerium – toim) selles mingit võimalust. Siis peavad nad valmis olema ka võimalikeks probleemideks.”