Audit: RMK raiub riigimetsa parimat osa liiga hoogsalt
Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest, teatas riigikontroll auditis. Need nn head metsad moodustavad riigimetsamaast umbes poole.
Riigikontroll näeb olulise probleemina, et riik näitab raiemahtu praegu kogumina kõikide riigimetsade hulgast, kuhu sisse on arvestatud nii parem kui ka kehvem mets. Ja kuna paremat metsa on veel võtta, käib raiumine loomulikult seal, kus see on kergem ja tulusam.
Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.
Riigikontroll leiab auditi tulemusena, et riigimetsade iga-aastast lageraiete pindala tuleks palu-, laane- ja salumetsades oluliselt vähendada: männienamusega metsades umbes 30%, kuuseenamusega metsades 40–50%, kaseenamusega metsades 50% ja haavaenamusega metsades 70% võrreldes 2010. aastaks kavandatuga.
Samal ajal suureneb vanade metsade pindala kehvemates metsatüüpides ehk soostuvates ja soometsades, sest väiksemate puude ja halvemate raietingimuste tõttu ei saa nendes metsades raiuda või ei ole see majanduslikult kuigi kasulik.
Näiteks suureneb järgmise 50 aastaga poole võrra rabastuvate ja samblasoomännikute vanade puistute (100-aastaste ja vanemate) pindala tulundusmetsades, kus aga tänapäevane raske metsatehnika ei saa sõita märjal ja pehmel turbamullal. Kuna senistes analüüsides ei ole metsatüüpe eristatud, siis on avalikkusele jäänud mulje, et vanu metsi jätkub ja raievõimaluste halvenemist pole karta.
Riigikontroll paneb ette, et metsamajanduse õigusakte tuleks muuta nii, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist.
Minister auditi soovitusi arvesse ei võta
Riigikontroll leiab, et kuna perspektiivis väheneb metsast saadav tulu, mida RMK suudab teenida, siis tuleks valitsusel juba praegu hakata mõtlema võimalikele mudelitele, kuidas riigimetsa haldamine ja sellest saadav tulu näevad välja paarikümneaastases vaates.
Minister vastas kõigile riigikontrolli soovitustele, et kuna nende elluviimine eeldaks riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, ei pea keskkonnaministeerium võimalikuks soovitusi rakendada.
Riigikontroll väljendab kahetsust ministri hoiaku ja sisulise vastuse puudumise suhtes, sest valdkonna juhina on just keskkonnaministeeriumil võimalus, aga ka kohustus parlamendile asjatundlikku nõu anda ning teha ettepanekuid õigusaktide ja arengukavade muutmiseks, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine.
Riigikontroll loodab, et minister kaalub siiski veel kord oma positsiooni ja annab parlamendile head nõu, seda enam, et ministeeriumis on juba alanud uue metsanduse arengukava koostamine.
