Augusti esimene nädal: kaseseemnesadu
Kaseseemneid on täis ka meie kuuri katus, sealt käivad neid nokkimas pisikesed lehelinnud ja teised tegelased. Salu-lehelinnu täitmatust söömahimust sain aimu ka ühel kuumal päeval. Kapsamaal kõblates heitsin pluusi kikerherne tokkidesse ja kui telefonipiiksu peale pluusi haarasin, siis ronis mu särgil suur-punasuru. Hakkas kiiresti oma tiibu täis pumpama ja kui viisin ööliblika Aotähe hirmukisa peale “Kardan-kardan!” kasepuu lähedusse, siis vurinal ta lendu tõusiski... ja kohe oli kohal ka liblikaga pea ühte mõõtu linnuke, kes üritas teda siksakitades kinni püüda. Minu meelerahuks – et liblika päevaund segasin – jaht ebaõnnestus.
Punarinna tiksumine
Aias käib praegu äge sebimine, siin on kõiksugu pisikesi värvulisi – eelkõige linavästrikke ja lehelinde. Aga puukoristaja kluttimist ja väike-kirjurähni piibutamist kostab ikka ja jälle. Soojad õhuvoolud ja tuul kerivad keskpäeval kullilisi aina kõrgemale. Esimesed röövlinnud on alustanud juba rändeliikumist. Öös tiksub vaid punarind justkui sügisel ja rästaparved panid punased sõstrad otsast otsani nahka. Kurekaamera näitab, kuidas must-toonekure pojad teevad esimesi lennukaari. Esimesena sai tuule tiibadesse Mr Big.
Pulmatrall ja viljasööjad
Metskitsesokud on lõpetanud uforingide sissetallamise ümber pusitud puu ning asunud aktiivselt paarituma. Metssead on aga nisus, sest vili on maitsvalt vahaküps. Endistele söödaplatsidele ei anna nad enam näolegi. Mutikuhjad aina kerkivad ja uusi tunneleid saab üha rohkem ja rohkem. Ja vahepeal oli aeg, kus lisaks konnadele pugesid avatud ustest sisse ka rästikud ja nastikud, küllap kuuma eest. Rästikud ei põlga ära ka mutikäike, nii et neid kinni tallata ei pruugigi olla alati ohutu.
Toomingamarjad on juba mustad ja Põlvamaa pihlakatel punane jume palges. Metsvitsu õitseb nüüd mitmel rindel – üsna kõrge kollaseõieline harilik metsvits ja rohus väänlev kollaste kellukõitega roomav metsvits. Kollast viskab kraavipervel ka moorputk, putkede õiteilu jagab meiega suur näär. Üldiselt on heinamaadel juba valminud kõrreliste pähikute tõttu punakaspruun ilme, kõrtel on ka korralikult “raudnael” sees. Rukkipõlludki kollendavad mõnusalt ja varsti läheb koristamiseks – on lõikuskuu. Mikk Sarv ütleb, et vanarahva teadmist mööda on nüüd külm kivi allikas ja soe kivi meres. Päikeseloojangu järel on Linnutee kõrgel taevas, kui see on ühtlaselt hele, tuleb lumerohke talv.
Maga õues!
Viimane aeg on võtta magamiskott ja veeta oma öö saja tuhande tärni hotellis. Just augustiöödel sirab taevas sada tuhat palja silmaga nähtavat tähte ja ööhääled uinutavad sind rahulikule unele – selle asemel, et piinelda palavaks köetud korteris. Sääskede vastu aitab tükike sääsevõrku või tõrvamääre.
LASTELE
Ilmamäng: ravimtaimepärjad
Pärjapunumine on ehk kõigil suvega selgeks saanud: ikka esimesed lilled risti ja siis üks vars üle teise, seejärel keerutatakse järgmine õievars ümber valmis töö. Aga selliseid punupärgi võib vaja minna ka hiljem, kui esimene õieilu on mööda saanud. Annelie Ehlvest õpetab: “Korja ravimtaime õisi koos vartega – ürti, punu neist pärg ja pärast peas kandmist kuivata see – nii võid hiljem selle tükkideks lõigata ja raviteena ära kasutada.” Praegu on hea teha pärgi naistepunast, punest, väikeseõielisest pajulillest ja raudrohust.
