Tõepoolest, meie veteema Emajõgi on madal mis madal. Isegi Alam-Pedja kaitseala hauakohtades jagub vett vaid pika mehe peanupu jagu. Aga laulusalmist tuntud Emajõe ületamine oleks koolmekohas praegu käkitegu. Mikk Sarv soovitab nüüd looduselt õppida ka poliitikailmal. Küllap oli tuntud lastelaulu “Uhti, uhti, uhkesti” sõnade autor Ado Grenzstein juba sajand tagasi tülpinud erakondadevahelisest tülikiskumisest, et näitas laulus ette, milleni see viib. Nüüd, mil Emajõgi on madal, saavad ka Viisu, Põie ja Õlekõrre partei poliitikud omavahel lõpuks kokkuleppele jõuda ja läbi jõe sumada.

Imetajad

Kui paar nädalat tagasi kuuldus Pärnu rannast, et meri uhub kaldale surnud hülgeid, siis ilmamees Gennadi Skromnov kinnitab, et Krassilaiul läheb hallidel hästi – Pakrite vahel on sügavust 55 meetrit ja süüa küll. Liigub paarkümmend isendit. Siga on roostikesse pugenud. Koprad varuvad usinasti talvetoitu, uusi ja uusi oksalaviine hakitakse peeneks ja pannakse tallele.

Linnud

Vanarahva järgi on meil sügis käes, 24. augusti pärtlipäeva peeti sügise esimeseks päevaks. Sel päeval visatakse külm kivi vette ja pääsukesed saadetakse teele. Samal ajal seavad sookured-külvikured end valmis ära lendama.

Tiksuv punarind mekib põõsa all viimaseid sõstraid. Männilatvu pidi läheb üks värvuliste rändesalk teise järel… Esialgu vahel ka põhja poole.

Ja kakud huikavad jälle – värbkakud, kodukakud –, vanad peletavad noori oma paikadest eemale. Linnumees Andres Kuresoo räägib, et nägi Nõva kandis kolme uhket metsisenoorukit. On ka nurmkana tibud sirgunud suureks ja jäävad möödujale kergemini silma.

Taimed

Rabailm on kanarbikulilla. Ja kukemarjade mustad silmad hiilgavad punapõsksete jõhvikamätaste kohal.

Aias on roosid suure kuumusega kuumalt ära õitsenud. Pihlakad on nii väga punased, lodjapuu eelpunetab. Toomingal on esimesed punased lehed nagu ka vahtral. Aga loodus on tume-vanaroheline ja jääb nii ka ilmselt tükiks ajaks, sest vihmasegune ilm ei luba öökülmi tulla.

Mere ääres on Lapimaa taime rootsi kukitsa marjad iluspunased, kurdlehise roosi puhmad on marju ehk tõrsikuid kuhjaga täis. Sarapuupähklid on niruvõitu ja pole veel täissuuruses.

Muu loodus

Möödunud nädala imeks olid virmalised. Valged helgivihud põhjataevas jäävad küll linnatulede säras enamasti märkamata. Ja läbi on ka perseiidide meteoriidisaju aeg.

Arne Ader ütleb, et söögiseeni pole Lõuna-Eestis ollagi.

Konnad on taas liikvel. Parmuaeg sai pärtlipäevaga läbi, ent sääskede uued põlvkonnad jäävad pinisema mihklipäevani. Äädikakärbseid on köögid ja aiad täis.