“Paljudes vähiveekogudes, eriti Saaremaal ja Hiiumaal säilis vesi eelmistel suvedel vaid sügavamates kohtades ning sinna kogunesid ellujäänud vähid, mille tõttu nad olid loomadele ja röövpüüdjatele kerge saak,” rääkis Kobakene. Ida-Virumaal on sellel aastal vähipüük keelatud, sest sealsed veekogud sobivad sissetoodud vähkide kasvatamiseks ja nende kohene välja-püüdmine ei tasu ära.

Kõige suuremad vähivarud on Saaremaal. “Kuivade suvedega hävines teadlaste hinnangul Saaremaa vähivarudest 60 protsenti, kuid see on edukalt taastumas,” sõnas Kobakene. Saaremaal pole mandril levivaid haigusi. Kobakene rõhutab, et veekogude vahel liikudes peab püügivahendeid kindlasti desinfitseerima.

Röövpüüdjad juba jaol

Püügiajani on veel natuke aega, kuid röövpüüdjad on juba platsis. “Probleem läheb aina hullemaks. Liikumist on juba märgata, sest jõgede ääres on rajad sees,” ütles Saaremaa keskkonnakaitse vaneminspektor Maarika Pulk.

Tema sõnul on röövpüüdjaid raske teolt tabada. “Püügivahendeid pole võimalik veekogus näha ning neid käiakse ainult vette panemas ja pärast välja võtmas,” sõnas Pulk. Kahtlasest liikumisest veekogude ääres teatavad tavaliselt kohalikud elanikud, kuid kontrollitav maa-ala on suur. Saaremaal tegutseb kaheksa inspektorit.

Maksimaalne trahvimäär on 18 000 krooni.

“On andmeid, et esimese vabariigi ajal püüti aastas 30 tonni vähki. 2002. aastal püüti ainult 460 kilo,” lisas Kobakene.

Vähipüügikitsendused

Ajutised abinõud

•• § 1. Vähipüük on 2004. aastal keelatud määruse kehtima hakkamisest 31. juulini ja 1. septembrist 31. detsembrini.

•• § 2. Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnas on vähipüük 2004. aastal keelatud.

•• § 3. Keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesteta) on väiksem kui 11 cm.