„Meil oli võimul autokraatlik president Ben Ali, lisaks kogu tema ahne perekond, kes kasutas suure osa riigi rahadest enda huvides,” rääkis Bouraoui Päevaleht Online'ile.

Tuneesias kasvas ka töötute arv ning paljuski just selle tõttu jõutigi tema hinnangul Araabia maailma kuulsaima ning rahumeelseima revolutsioonini, mille suurimateks eestvedajateks olid riigi noored.

Revolutsiooni käigus hukkus umbes 100 inimest, keda Bouraoui nimetab kangelasteks, kes aitasid võimult tõugata Ben Ali ning tema perekonna.

„Me tegutseme nüüd selle nimel, et panna alus demokraatlikule poliit- ning sotsiaalsüsteemile, mis võiks olla heaks eeskujuks paljudele teistele autokraatliku riigikorraga maadele,” ütles ta.

„Loomulikult ei ole alguses olukord lihtne, kuid asi edeneb kiirel tempol: nädala jooksul oleme vabastanud kõik poliitvangid, taganud pressivabaduse ja kaasanud poliitilisse debatti kõik parteid, võimaldanud välismaale põgenenud poliitaktivistidel kodumaale tagasi pöörduda ja teinud veel palju muud,” rääkis Bouraoui.

Uuele ajutisele valitsusele on tema sõnul antud aega kuus kuud, et organiseerida vabad ja läbipaistvad valimised ning üle vaadata riigi põhiseadus.

„Me kutsume oma revolutsiooni Jasmiinirevolutsiooniks, sest see oli rahumeelne, impulss selleks tuli riigi seest ning kõik toimus ilma väljaspoolse sekkumiseta,” sõnas Bouraoui.

„Internet, näiteks Facebook, ja muud uued tehnoloogilised vahendid aitasid tublisti revolutsiooni õnnestumisele kaasa,” jätkas ta.

„Tuneesias kasutab Facebooki 2 miljonit inimest (riigis elab kokku umbes 10 miljonit inimes - toim.)...siinkohal on üks puutepunkt Eestiga, ka meile meeldib kaasaegne tehnoloogia,” rääkis Bouraoui.

Riik on Bouraoui sõnul praeguseks hetkeks juba päris turvaline. „Toimuvad mõned rahumeelsed demonstratsioonid, kuid uusi tapetuid ega vigastatuid ei lisandu. Me saame praegu esimesi demokraatia õppetunde ning see ei ole alati lihtne,” lisas ta.

Bouraoui rõhutas, et Eesti turistid on Tuneesiasse jätkuvalt ülimalt teretulnud. „Ma olen veendunud, et mingeid julgeolekuprobleeme ei ole,” sõnas ta.

Tuneesia on läbi aastate olnud eestlaste jaoks armastatud puhkusepaik, kuid hetkel soovitab välisministeerium ilma vältimatu vajaduseta riiki mitte reisida.

Eesti ja Tuneesia suhted

Välisministeeriumi andmetel tunnustas Tuneesia Vabariik Eesti Vabariiki 02.09.1992. Diplomaatilised suhted sõlmiti 29.06.1992.

Tuneesias elas 1911-1912. aastal ka tuntud Eesti kunstnik Ants Laikmaa, kes jäädvustas oma teostes kohalikku eluolu ning inimesi.

Möödunud sajandite 20-ndatel hakkas ilmuma teateid Eesti esimestest sõjajärgsetest kontaktidest Tuneesiaga. Regulaarse kaubavahetuseni siiski ei jõutud.

Aastatel 1923 ja 1925 külastas Tuneesia sadamaid Eesti prahilaev “Ellind”, mille reisidest andis “Päevalehes” ülevaate meremees J. Adams.

1925. aastal olid mõnda aega Tuneesias Tartu noormehed Evald Märks ja Karl Nurk: sama aasta novembris alustasid nad Gafsa linnast oma 7-kuist jalgsimatka läbi Sahara kõrbe.

1929 puhkenud ülemaailmne majandusdepressioon avaldas tuntavat mõju Tuneesiale. Just neil aastatel aga õnnestus Eesti kaupadel alustada sissetungi Tuneesia turule.

Aastail 1932-1939 ulatus Eesti eksport Tuneesiasse 205 tonni kaupadeni koguväärtuses ligikaudu 65 000 krooni.

Tuneesias turustati peamiselt trükipaberit, lihatooteid, võid, juustu, kalakonserve. Eesti import Tuneesiast, peamiselt eksootilised toiduained, oli minimaalne – pisut üle 4 tonni ja 1600 krooni väärtuses.

Eesti konsulaaresindust Tuneesias ei loodud. Vajadusel lahendasid probleeme Eesti konsul Alžiiris ja asekonsul Oranis.

Eesti peamised ekspordiartiklid 2009. aastal olid puit ja puidutooted, paber ja papp ning mineraalsed tooted. Imporditi vaid tekstiili ja tekstiilitooteid.