Autod muudab ohtlikuks kehv või puuduv hooldus
Seni peavad eestlased käima oma neljarattalisega esmalt ülevaatuses auto kolmanda aasta järel, siis kuni auto kümneaastaseks saamiseni iga kahe aasta tagant. Kallase idee järgi oleks esimene ülevaatus nelja aasta järel, siis kuuendal aastal ja seejärel igal järgmisel aastal. Arvuliselt tähendaks see üht lisaülevaatust, kuid iga ülevaatuse eel parandamist nõudvatele asjadele kuluks selle võrra tihemini raha.
Ent kas kuus aastat teedel veerevad autod on tõesti nii ohtlikud?
„Ei. Kui tehnoülevaatuste statistikat vaadata, siis ei saa väita, et kuue aasta vanused sõidukid oleksid märkimisväärselt kehvemad viie- või nelja-aastastest sõidukitest,” lausub maanteeameti pressiesindaja asutusse koonduvat statistikat vaadates. „Ehk siis märkimisväärset tehnilise seisundi langust meie statistika pärast sõiduki kuuendat kasutusaastat ei näita.”
Eesti Päevaleht uuris seejärel juba otseselt autode hingemuredega kokku puutuvatelt inimestelt, mis seisus Kallase arvates lisakontrolli järele karjuvad vanemad autod on. Arvamuste paljususest koorus välja kolm varianti.
A-variant: autod on head, aga inimesed hooletud
„Tegemist on lobitööga,” lausub Viimsi Autohoolduse juhataja Urmas Laansalu. Ta viitab autotootjatele, kelle huvides oleks vanemad autod võimalikult jõuliselt sõiduradadelt välja puksida. „Mina küll ei ole märganud, et kuus ja enam aastat vanad autod järsku ohtlikuks muutuvad, vaid pigem on teema selles, et inimesed lähevad üha mugavamaks.”
Laansalu sõnul pole haruldane olukord, kus auto eest hoolitsemine on jäetud justkui auto enda teha ja kui mingi asi autos otse karjuma ei hakka, siis hooldust ka ei tehta. „Siis läheb see paljudel meelest ja siis on juba autod tõesti väga ohtlikud,” lisas ta.
Flameko Autohoolduses töötava Raul Kirdi sõnul on väga erinevaid autoomanikke, nagu ka autosid. Nii võib kuueaastaste autode hulgast leida justkui uusi, aga ka juba logisevaid ja ohtlikke. „Erinevus tuleb kas või läbisõidu või hoolduse puhul,” sõnas Kirt. „Üldjuhul on näiteks Saksamaalt toodud autod juba selleks ajaks sõitnud 200 000 kilomeetrit ning siis peab hakkama juba vaatama, et kas kõik on korras.”
Eesti autode läbisõit on lühemate vahemaade tõttu väiksem, kuid see-eest on meie kliima autode ehitajamaade omast tunduvalt karmim ja see paneb mõningatele detailidele lisapinge. „Pidev külm ja soe ei mõju hästi – veermikudetailidel on peal kummikatted, mida pidev temperatuurimuutus kahjustab, ja kui see kaob, siis lähevad detailid ise ka juba väga kiiresti läbi,” ütles Kirt, kes enda sõnul näeb päevast päeva, et inimesed hoiavad autode pealt kokku. „Hoolduses ei käida, sõidetakse mingi veaga sisuliselt lõpuni, lisaks pannakse valesid detaile – siin näeb ikka väga huvitavaid asju ja pilt läheb aina hullemaks.”
A-Ülevaatuse juhataja Andres Soots võtab olukorra kokku lihtsalt: „Autod on loodud ikka selleks, et neid ka hooldataks.”
B-variant: Eesti autoremontijate tase on ülimadal
Peterburi maanteel asuv Targa OÜ on üks suurema klientide arvuga ülevaatuspunkte Eestis ja selle juht Raivo Talviste ei pea Kallase ideed sugugi halvaks. „Autod on meil enamasti liisitud ja nende puhul pole meie hooldus ja teenindus sugugi sellisel tasemel ega ka selleks mõeldud, et autod kümme aastat sõidaks,” ütles Talviste. „Eesti puhul võib tihti näha, kuidas müüja antud viieaastase lisagarantii lõpuks on auto ära lõhutud ja samas teeninduses nii oskamatult või tahtmatult parandatud.”
Talviste toob näiteks teeninduses tehtava piduriklotside vahetuse, kus ei vaevuta isegi vaatama, et terve pidurimehhanism töötaks. „Asi on kohati ikka päris hulluks läinud,” sõnab ta.
Sarnaseid lugusid räägivad ka teised ülevaatusfirmad: juhtidele on esitatud arve tööde eest, mis tegelesid probleemi pisema osaga, aga jätsid suurema probleemi hilisemat lahendust või lõplikku kokkujooksmist ootama. „Samas tehakse teenindust ja hooldust ka muudes riikides ning seetõttu pean ma sellist muudatust isiklikult mõttetuks,” arvas ühe ülevaatuspunkti töötaja. „Meie firmale on see samas mõistagi kasulik, aga isiklikult sellel mõtet ei näe.”
C-variant: tehnikasse suhtumine on muutunud
Veel kümmekond aastat tagasi võis näha suhtumist, et ostetud televiisor või pesumasin peab teenima elupäevade lõpuni. Kes on üritanud paari aasta pärast neile aparaatidele mõnda tähtsusetuna näivat detaili otsida, see teab, et tegelikult on odavam osta uus.
Samamoodi levis autoremontijate seas legend buumiaegsetest juhtidest, kes liisisid tuhatoosi täitudes uue auto. „Autot on lihtne saada ja inimesed ostavad juba lihtsalt uusi hooldamise asemel – suhtumine tehnikasse on muutunud,” sõnas Talviste ja lisas, et vanemate autode omanikud suhtuvad oma autodesse hoolsamini, kuid just liisijate arvel kasvab korrashoiuga hädas olevate autode arv.
Kõik läheb kallimaks – automüüjate rõõm
Bensiini, kindlustusmaksete ja parkimistasude kallinemine – autojuhi jaoks läheb kallimaks peaaegu kõik. Raul Kirti sõnul läheb üha kallimaks ka autode parandamine, sest autod muutuvad üha keerulisemaks.
Ülevaatajate ja hooldajate poolt eeldatavat kasu automüüjad enda sõnul ei saa. „Erinevalt ülevaatuspunktidest see meile kasu ei too,” sõnas Andero Kaha Silberautost. „Samas võib öelda, et sagedasemate tehnoülevaatuste nõue, nagu iga liiklusohutust tagada aitav meede, on meie klientidele pikas perspektiivis kasulik. Nii nagu vananev inimene peab tihedamalt käima arstlikus kontrollis, vajab ka vananev auto tihedamat tehnilist kontrolli.”
Esimesed tehnoülevaatuse nõuded kehtestati Eestis 1993. aastal: kuni kümme aastat vanad autod vajasid ülevaatust kord kahe aasta tagant, vanemad igal aastal.
Muudatus tehti 1997. aastal: esmane ülevaatuse aeg tõsteti neljandale aastale.
Süsteemi aitasid välja töötada soomlased, kuid nemad on nüüd oma ülevaatused muutnud nõnda tõsiseks, et Kallase idee neile mõju ei avaldaks. Soomlastel läheb samuti auto esmakordselt ülevaatusele kolmanda aasta järel, järgmine kahe aasta pärast ja seejärel igal aastal. Lätlastel on kord eriti karm: ülevaatustel käiakse igal aastal.KommentaarAutokaupmees: lõpuks saab autoostja kindel olla, et ei saa läbisõiduga petta
Andrus Mossov
Silberauto Eesti juhatuse esimees
Selle teema puhul on oluline rõhutada eelkõige tõsiasja, mis on senises kajastuses vaatluse alt suuresti välja jäänud. Lõpuks ometi võetakse ette konkreetseid samme ulatusliku üleeuroopalise petturite võrgustiku vastu.
Nimelt nähakse memo „Tehnoülevaatuspakett – sõidukite rangem kontroll elude säästmiseks” kohaselt ette meetmeid odomeetri näiduga seotud pettuste vältimiseks.
Ettepaneku järgi märgitakse edaspidi iga tehnoülevaatuse ajal – toimugu see mis tahes Euroopa Liidu riigis – üles sõiduki läbisõit. See tekitab võimaluse pettuste tõendamiseks ja aluse piiriüleseks koostööks odomeetri näitu puudutavate pettuste tuvastamiseks.
Odomeetri näitude muutmine läheb Euroopa autoostjatele igal aastal maksma miljardeid eurosid.
Välismaalt toodud kasutatud sõidukit ostes ei või ostja kindel olla, kui suur on selle tegelik läbisõit. Esile võivad kerkida ootamatud tehnilised probleemid. Kuna auto omanik ei tea tegelikku läbisõitu, võib hooldus jääda õigel ajal tegemata ja see omakorda tekitada suurema liiklusohu.
Tõsiasjal, et liisingu pikkus on sageli viis aastat, pole mingit pistmist sõiduki elueaga. Näiteks mina isiklikult sõidan kaheksa aastat vana autoga ja tunnen end selle roolis igati turvaliselt. Kuna ma autot regulaarselt hooldan, siis ei pea edaspidi ka sagedasemat ülevaatust kartma.
