Politsei sõnul kontrolliti hommikul avarii teinud autot öö jooksul kahel korral. "Auto kontrollimise põhjuseks oli mõlemal korral väljakutsuv sportlik sõidustiil, järsk kiirendamine ja sõiduk tegi ümberehitatud summutite tõttu tugevamat müra. Mõlemal korral, nii kella kahe kui ka kella viie paiku, oli autos juht üksi ja kaine. Kella kahe paiku kontrollimise ajal ei olnud roolis auto omanik, kuid esialgseil andmeil oli kella viie paiku roolis auto omanik," ütles politsei esindaja.

Arutasime Eesti Autokoolide Liidu esimehe Enn Saardiga, kas autokoolides peaks rohkem rõhku panema turvalisele liiklemisele.

Kuidas kommenteerite viimasel ajal näiliselt kasvavat trendi, et noored kihutavad?

Noortel ei jää asi liiklusseaduse tundmise taha, vaid ühiskonna taha. Vanemad inimesed, kes liiklusseadusi rikuvad ei pruugi alati nendest teadlikud olla. Kõige hullem kihutamine minu arvates maanteedel 4-5 aastat tagasi, kus jubedalt sõideti mööda, kuid see on vaibunud. Samas on liiklus tihedamaks läinud, seega on ka autosid rohkem.
Kuid tõusnud on öösel sõitjate arv ja tehakse lollusi. Järelevalve poltsei poolt on ju täiesti olemas, aga kõiki ei jõua rajalt maha võtta.

Kui suurel määral pööratakse praegusel hetkel tähelepanu joobes juhtimise ohtudele?

Autokoolid 13 aastat tagasi, kui mina tööd alustasin, on nagu öö ja päev, kvaliteet on tõusnud. Varem õpetati lihtsalt sõitma, kuid praegu räägitakse turvalisusest rohkem.
Paljudel koolidel on ka turvaseadmeid, kus näidatakse erinevaid stsenaariumeid. Arvan, et tänapäeval on noortel turvapool autokoolis olemas, iseasi, kas kodune pool segama ei tule.

Mida peate silmas koduse poole segamisel?

Kui 14-aastane on öö läbi kadunud ja keegi ei otsi teda… see on probleem. Kui 16-aastane varastab auto, on see kodune probleem. Kuue nädalaga autokoolis ei kasvata inimest umber.

Miinuspool on see, et liikluskasvatust tuleks juba algkoolist koos esmaabikoolitustega alustada. Praegu on autokool vähemalt kuus nädalat, keskmiselt tehakse B-kategooria kahe kuuga ära.

Hea lastetoaga noori on autokoolis parem kasvatada. Kui näiteks 10-aastasest saati on rattalubadega sõidetud, siis tehtud mopeediload ja hiljem autojuhiload, saab inimesest seadusekuulekam liikleja.

Kuidas on nende noortega, kes tulevad autokooli ja oskavad juba sõita, näiteks autospordiga tegelejad?

On neid, kes valdavad autot päris hästi, aga nende puhul tuleb rohkem vaeva näha liikluspoolega. Minu arvates on üks probleemne koht rahvarallid, kus võistlus ei peaks käima kihutamise peale, vaid liikluse teadmiste ja oskuste kohta. Arvatakse, et oled kõva autojuht, kui kihutad. Rahvarallidel ei vaata keegi, kas sa ka teadlikult liikled.

Kui suur rõhk on üldisel turvalisel sõitmisstiilil?

Kindlasti annab rohkem rääkida, kunagi ei saa öelda, et on piisavalt. Kas see on õnnetuste taga, ei tea. Alati võiks rohkem ja paremini. 

Autokoolis peab olema kompleksne õpe. Peab suutma turvaliselt liigelda ja osata ka autot vallata. Kahjuks on Eestis ka kliendi rahakott selline, et palju pikemat sõidukoolitust ei jaksaks teha. Ilma lubadeta sõitjaid on ka palju – autokool jääb rahaliselt lihtsalt kättesaamatuks.

Mida arvate hirmutamistaktikast ohutu liiklemise õpetamisel?

See tundub mõjuvat päris kõvasti. Soomes ja Rootsis ei lasta isegi lõppastme koolitust teha ilma turvahallita (kus nt simuleeritakse auto rullumist ja teatud kiirustelt lauskokkupõrget – AT). Eestis on turvahalle vähe – täielikke turvahalle on vaid kahel, mõnel autkoolil on ka osalised.

Näiteks võiks olla autokoolides professionaalsed alkomeetrid. Tegime näiteks ühes tunnis katset vabatahtlikult siidri joomisega. Õpilasi üllatas, et naisterahvas ei võinud kolme tunni pärast rooli istuda, promill oli ikka sees.

Mingil määral peab hirmutama. Aga kõik ei saa muidugi hirmutamise peale välja minna. Nagu näha, oleks see mingil määral inimestele vajalik.
Samas turvahalle võiks nõuda kõikidelt autokoolidelt.
Pärast Haapsalu õnnetust on hea näitlikustada mustasid stsenaariumeid, nii kurb kui ka ei oleks. Oleme õpilastega sellest tunnis rääkinud.

Kolm tagumist poissi lendasid ees istunud tüdrukule selga 20 tonniga – see on lihtne füüsika. Esimestel istmetel olijatele said saatuslikuks tegelikult tagumised. Oleks rihmad kinni olnud, oleks ilmselt elud võinud säästetud olla.

Täna olen noorte käest küsinud – 99% hoiavad rihmasid siiski kinni.

Mis võiks traagilise Haapsalu õnnetuse tulemusena muutuda sõidukoolituses?

Arvan, et see õnnetus peaks olema poolele Eestile hirmutamiseks. Autokoolidel on nüüd üks hea näide – tegelikkuses juhtub ka selliseid asju. Kui autosõidu õpetaja räägib klassi ees ja hirmutab, siis see ei pruugi kohale jõuda.

Ma siiralt loodan, et olemas noori, kes võtavad õppust. Nii mõnigi pits viina ja rooli istumine jääb ära. Ehk hakkavad ka lapsevanemad täpsemalt vaatama, kas ja kuidas nende lapsed õhtul välja lähevad ja kellega sõitma minnakse.

Kuidas kommenteerite seda, et roolis olnud noormees tegeles ka ralliga?

Professionaalne ralli käib suletud teedel ja väga hea turvavarustusega. Kui kuskil turvalistes tingimustes sõidetakse isu täis, siis ei ole vaja enam linnas end näitamas käia.
Tipprallisõitjad sõidavad korralikult, nad hoiavad autosid. Midagi on koduses kasvatuses viga, kui tänavatel peab driftima ja kiirendama. Kui auto jõutakse osta lapsele, võiks ta ka rajale viia, et seal isu saaks täis sõita. See on sama, mis anda narkomaanile esimene doos ja öelda, et ära rohkem tee.

Mida siiski teha, et olukord paraneks?

Maanteeamet on tegelikult teinud viimase pooleteise aasta jooksul tohutut liikluspropagandat. Selle peale on hakatud rõhku panama, aga eks alati võiks rohkem.

Tekib küsimus, et kuidas see asi noorteni jõuaks. Need, kes käivad peol ja rallitavad, ei käi jälle kampaaniaüritustel. Võibolla peaksid kohalikud omavalitsused ja Maanteeamet koos tegema kümmekond jäärada? Nendele seltskondadele, kes sinna kohale tulevad, võiks rääkida turvalisusest. Kuidas jõuda huvigrupini, kellel seda kõige rohkem vaja on?

Samuti peaks autospordiliidule südamele koputama. Autoürituste juures peaks tegema ka liiklusohutuse üritusi. Aga muidugi on ka väga korralikke autosportlasi, kõiki ei saa sama puuga lüüa.

Mis edasi saab?

Ei tea, kas keegi seal Haapsalu autos oli veel autojuht, aga keegi oleks võinud õlale koputada või võtmed ära võtta. Või näiteks baaripidaja. Keegi oleks võinud ka politsei kutsuda. Vähemalt sõprade seas peaks siiski olema valve. 

Tuleks võtta süda rindu ja kasvõi võtmed ära võtta. Kaine peaga võib sõber küll olla vihane, aga hiljem saab ehk aru.

Kas tugevam kontroll aitaks?

Ainult kontroll ei aita. Me ei saa öelda, et kontroll on väike, kui 30 joodikut võetakse vahele. Kuidas joobes juhid siis vahele jäävad? Kui oleme korralikud liiklejad, siis ei taha ju ka, et iga nurga peal kinni peetakse. Peaks ise olema aktiivsem. Arvan, et Haapsalus ei olnud inimest, kes ei näinud, kuidas poiss linnas sõitis.

Oleme Autokoolide Liiduga mõelnud, et teise astme koolitus teha sellistele juhtidele, kes esimeses astmes saavad mingi väiksemagi rikkumise. See tõstaks stiimulit kaks aastat väga korralikult sõita. Kui kaks aastat korralikult sõita, on eputamisaeg läbi. Rahakotile mõjub ka. Eks autokoolidele mõjuks ka – aga äkki see oleks see noortele harivam. Riskivältimiskoolitus tuua algastmesse ja lõppastmesse tulevad rikkujad. See oleks väike karistus ja samas stiimul korralikult liigelda. Kiita ka neid, kes hästi teevad.

Kas liikluskasvatust peaks tavakoolides rohkem rõhutama?

Kui oled autojuht ja kolm mitteautojuhti on autos – kas autojuht ei peakski esmaabi saama? Algkoolist peaks alustama juba esmaabikoolitusega. Autokoolis tuleb juurde niiöelda hirmutamisosa.
Iga aasta võiks olla ka liikluskasvatuse tunde. Ainult politsei ja järelvalvega ei saa, aga liikluskasvatusega peab alustama väga noorest peast. Tuleb alustada jalgrattakoolitusega. Kui hakkaksime last kasvatama maast madalast, et ta peab liiklusseadusi järgima, oleks ehk mõju tugevam. 17-18-aastast noort on autokoolis raske umber kasvatada. Samuti on vanemate eeskuju äärmiselt oluline.

Lapsele auto kätte andmine on nagu tulirelva kätte andmine. See ei ole ainult noorte probleem, vaid ühiskonna probleem. Kõik kommenteerivad, kuid kõrvalseisjad peaksid ise mõtlema, mida nad oleksid võinud teha, et seda ära hoida.

Praegu ei ole ka roolijoodiku staatuses ühiskonnas midagi eriti põlastusväärset. Võiks näiteks olla mingid nähtavad märgid, mida roolijoodikud peavad kandma, millest lahti ei saa. Samuti peaks olema liikluskindlustus roolijoodikutele oluliselt kallim. See paks mõjuma rahakotile ja avalikult peaks häbistama – pärast ei taha enam purjus peaga rooli istuda.


Kommentaar

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänak:

Iga samm, mis aitab alkoholi tarvitanud juhte liiklusest eemal hoida, on politsei hinnangul tervitatav. Olgu selleks meetodiks järelkoolitused juba avastatud joobes juhile, alkolukud, ühekordsete alkomeetrite jagamine või ka inimeste teadlikkuse suurendamine alkoholiga kaasnevatest ohtudest.

Alkoholi tarvitanud juhtide avastamine on politsei jaoks üks tähtsamaid liiklusjärelevalve ülesandeid ning tegeleme sellega igapäevaselt. Tänavu on politsei kontrollinud enam kui poole miljoni juhi joovet. Üheks oluliseks hoovaks joobes juhtimiste vähendamisel on ka juhi lähedaste ja sõpruskonna hukkamist sellise käitumise suhtes. Mida vähem on inimesi, kelle meelest on alkoholi tarvitanuna rooli istumine normaalne, seda vähem on ka selliseid juhte.