Avaliku Sõna Nõukogu juht lahkub ametist


Avaliku Sõna Nõukogu juht lahkub ametist
----

Kunagine võimas meediajärelvalve organ Avaliku Sõna Nõukogu, mis viimastel aegadel on küll ridamisi pereheitmisi üle elanud, vahetab täna juhti, sest senine esimees Urmas Loit otsustas tagasi astuda.

Avaliku Sõna Nõukogu kõrvale kerkinud uue kontrollorgani Pressinõukogu liikmed peavad Loidi juhitud ühendust tühjaks kestaks.

Sellal kui nõukogujuht Urmas Loit ametist lahkub, on vimmamehed Ajalehtede Liidust tema organi juba ammu surnuks kuulutanud. Ajalehtede Liidu koduleheküljelt võib selgesti lugeda, et Avaliku Sõna Nõukogu tegutses 2001. aasta lõpuni ja nüüd on tema asemele astunud Pressinõukogu.

Avalikku Sõna Nõukogu liikmeskond on kandnud arvestatavaid kaotusi, sellega on hüvasti jätnud nii suuremad ajalehed kui ka ETV ja Eesti Raadio. Lahkumisega viivitanud Loit tunnistab, et Avaliku Sõna Nõukogu on küll hüljatud, kuid kuuldused meediavalvekoera surmast lükkab ta ümber.

“Ei olnud sobilik ka lahkuda kui rott uppuvalt laevalt, sest et ma endiselt ei pea Avaliku Sõna Nõukogu uppunuks, mis sest, et Ajalehtede Liit ja nende survel ka ringhäälingud on nõukogus lahkunud,“ sisendab ta elulootust.

Urmas Loit põhjendab enda äraminekut sellega, et organisatsioon peab saama edasi liikuda hoolimata kellegi sümpaatiast või vastumeelsusest tema isiku suhtes. Teda jääb asendama senine aseesimees ajakirjandusõppejõud Epp Lauk. Nõukogu kurva saatuse põhjusi otsib Loit vastutustundetutes meediaettevõtetes, kus regulatsioon on muutnud ainult äritegevust takistavaks faktoriks.

“Tegelik taust on ikkagi see, et nad pigem leidsid, et Avaliku Sõna Nõukogu otsused seavad tarbetuid piirangud, aga lihtsam on süüdistada inimest kui institutsiooni,“ ütles ta.

Lahkuva esimehe hinnangul lubavad Eestis tegutsevad Lääne meediakorporatsioonid kasutada siinsetel ajakirjanikel võtteid, mis nende emamaal oleks keelatud. Tarmu Tammerkil Ajalehtede Liidust on teine ja isiklikum seletus. Avaliku Sõna Nõukogu allakäik sai alguse rollikonfliktist, mis tekkis esimehe Loidi ja aseesimehe Hallikki Harro lähedaste isiklike sidemete tõttu. Kuna tegemist oli abielupaariga, pidanuks vähemalt üks neist juhatusest lahkuma, kuid seda ei juhtunud.

“Ka meediategelased ise üritaks välistada huvidekonflikte, eetikakonflikte, kasvõi sellega seoses, kui nõukogu juhtkonna kolmest liikmest kaks on abielupaar ning otsuste langetamine lahendatakse köögilaua taga ja teatatakse, et häältega kaks-üks on vaidlused lõpetatud,“ kõneles Tammerk.

Avaliku Sõna Nõukogu asemele astunud Pressinõukogu esimees Sulev Valner leiab, et eelkäijatel oleks aeg oma roll ümber määratleda, sest praegu nad Eesti ajakirjanduse nimel ei kõnele.

“Kui me räägime eneseregulatsioonist, siis eneseregulatsioon saab tähendada vaid seda, et selles regulatsioonis osalejad seda tunnustavad. Kuna aga Avaliku Sõna Nõukoguga kujunes olukord, kus ta võis küll teha otsuseid, kuid suuremad ajalehed ütlesid, et nad ei tunnusta neid otsuseid, siis sisuliselt võib öelda, et ta lakkas juba mõnda aega tagasi tegutsemast,” rääkis Valner.

Nii Valner kui Tammerk soovitavad Avaliku Sõna Nõukogul hakata hoopis meediakriitika klubiks, vastasel juhul on tegemist meedia eneseregulatsiooni matkimisega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare