Muretsema paneb, et ühte suurde ruumi tuubitakse tohutult palju eri valdkondade inimesi: kes teeb müüki, kes lahendab kliendiprobleeme, kes tegeleb tehniliste asjadega jne. „Ega terve päev ei saa ka ju, klapid peas, tööd teha. Emotsioone on palju, sest oleme näinud vaid poolikuid lahendusi, ent need ei tõota midagi head,” lisab ta. Privaatsuse puudumine ja suurenev müratase on inimeste kõige suuremad hirmud. Plaanidelt on näha üks puhkeruum ja palju koosolekuteruume, ent praegu ei haara silm, kus on need nurgatagused, kus saaks privaatse kõne teha. Ainuke hea asi, mida Luisa muutuvas olukorras näeb, on see, et inimesed, keda majasiseselt on olnud raske tabada, on nüüd käeulatuses. „Istud lauanurgale ja enne ära ei lähe, kui jutule võetakse,” ütleb ta.