Avatud Taeva leping – vastastikuse usalduse abinõu
Lepingu saamislugu
ATL-i idee on pärit USA presidendilt Eisenhowerilt, kes sõnastas selle 1955. aastal USA ja N Liidu vaheliste ülelendude alustamiseks, et kontrollida teineteise relvastust ja sõjalist tegevust. Moskva lükkas ettepaneku kiiresti tagasi, märkides, et tegu on spionaaÏi seadustamisega.
1989 tegi sama ettepaneku USA president Bush. Alustati läbirääkimisi ning 1992. aasta märtsis allkirjastasid 25 riiki ATL-i. Leping jõustus alles 2002. aasta 1. jaanuaril pärast Venemaa ja Valgevene ratifitseerimiskirjade deponeerimist. Nüüdseks on lepinguga ühinenud 34 OSCE riiki.
Riikidevahelise suhtluse avatus on usalduse suurendamise eelduseks. Õhuruumi avamine vaatluslendudeks näitab selgelt riikide avatust ja usaldust. ATL on üks kõige laiahaardelisemaid rahvusvahelisi relvastuskontrollialase koostöö lepinguid, mis on loodud riikidevahelise usalduse ja julgeoleku suurendamiseks. Leping katab piirkondi, kuhu nt Euroopa tavarelvastuse lepingu ja Viini dokumendi reÏiim ei ulatu.
ATL on mittesekkuv leping, millest ei tulene sõjaliste jõudude ja relvastuse vähendamise nõuet. Lepingu peamine eesmärk on vaatluslendude käigus informatsiooni kogumine sõjaliste jõudude ja tegevuste kohta ning teiste relvastuskontrollilepingute informatsiooniline toetamine. Vaatluslendude käigus on võimalik koguda informatsiooni näiteks lepingus osalevate riikide infrastruktuuri, maastiku, sõjaliste objektide ja sõjalise tegevuse kohta. Lende sooritatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud ja relvastamata vaatluslennukitega, kus peamiseks infokogumise seadmeks on vertikaalne aerofotokaamera. Igal osalejariigil on õigus saada duplikaate vaatluslennul kogutud materjalidest.
Eesti on ATL-i vaatlejaliige alates 1999. aastast. Valitsuse ettepanekul võttis riigikogu Avatud Taeva lepinguga ühinemise seaduse vastu 9. veebruaril 2005 ja president kuulutas selle välja 17. veebruaril 2005. Sellest ajast oleme lepingu täisliikmed.
Eesti ja ATL
ATL-iga ühinemine järgib Eesti julgeolekuhuvisid, kuna üldlevinud arvamuse kohaselt on tegemist usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete kompleksi kõige tugevama osaga. Passiivne või aktiivne osalus ATL-is ei nõua Eesti kaitsejõudude või relvastuse vähendamist ning sisuliselt ei muuda Eesti senist praktikat relvastuskontrolli küsimustes, sest Eesti avas oma õhuruumi vaatluslendudeks juba vaatleja staatuses (1999–2004 on Eesti õhuruumis teostatud kuus proovivaatluslendu). Liikmestaatus avab lisavõimalusi osalemiseks vaatluslendudes külalisinspektoritega. Samuti võimaldab see vaatluslendude materjalide (filmide) ostmist teistelt vaatluslende sooritanud riikidelt ning avab juurdepääsu ATL-i andmebaasile.
ATL-i konsultatiivkomisjoni (OSCC) liikmemaksu makstakse OSCE liikmemaksude Helsingi skaala alusel. Liikmemaksust (Eesti jaoks on see umbes 38 000 krooni aastas) kaetakse peamiselt konverentsikulud.
Kvoodid
Igal lepinguosalisel on nn passiivne kvoot, vastavalt millele on see riik kohustatud vastu võtma vaatluslende. Uute liitujate kvootide arutelu toimub OSCC ametlikul istungil Viinis pärast ratifitseerimiskirjade deponeerimist. Kvoodi määramine toimub OSCC-s konsensusega. ATL-is ei öelda midagi miinimum- või maksimumkvootide kohta – see on kokkuleppe küsimus. Suurim kvoot on USA-l ja VF/Valgevene grupil (42), Soome ja Rootsi kvoodid on vastavalt 5 ja 7. Lätil, Leedul ja Eestil on neli passiivset kvooti aastas.
Ainsana on nende nelja passiivse kvoodi kasutamise ehk Eesti kohal vaatluslennu sooritamise vastu huvi tundnud Vene Föderatsioon. Möödunud aastal tehti selline vaatluslend 16. novembril ja käesoleval aastal 10. mail.
Aktiivset kvooti ehk õigust sooritada vaatluslend mõne teise lepinguosalise õhuruumis tuleb taotleda OSCC koosolekul, tavaliselt sügiseti järgmiseks aastaks. Avatud Taeva vaatluslend on kulukas. Kui oma vaatluslennukit pole, tuleb see rentida. Näiteks Rootsi vaatluslennuki rentimisel võiks üks lend Venemaale maksma minna umbes 550 000 Eesti krooni. NATO riikides enam kasutatav vaatluslennuk C-130 Hercules võib olla kuni kolm korda kallim. Igal juhul lisanduvad rendirahale oma vaatlejate meeskonna (vähemalt viis spetsialisti) lähetamise, filmide töötlemise jm kulutused.
Taotletud ja saadud aktiivset kvooti on võimalik jagada või “ära kinkida”. Sellise keerulise rahvusvahelise matemaatikaga tuleb põhjalikult tutvuda, vastastikku konsulteerida ja kokku leppida. On võimalik, et Eesti alustab oma vaatluslende 2007. aastal koos mõne sõbraliku või liitlasriigiga.
