Seaduse järgi peab kohustuslikus korras kaitsja olema ainult rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdistatavatel.

Vähemalt kuni järgmise esmaspäevani arestimajas istuvale Viiolile esitas kaitsepolitsei esialgse süüdistuse suures ulatuses riisumises, mis pandi toime ametiseisundit kuritarvitades.

Täna esitab kultuurkapitali ajutine juht Siim Sukles nõukogule ettepanekud, kuidas rahapaigutamise riske maandada ning välistada olukord, kus üks inimene saab ainuisikuliselt kasutada kapitali ligi 100 miljoni kroonist eelarvet.

Hansapanga üks asutajaid, endise peaministri Mart Laari majandusnõunik Heldur Meerits ütles eile, et Viioli juhtum ei ole midagi enneolematut. “Igal aastal juhtub ja mitu korda, et eiratakse protseduurireegleid või pole järelevalvet üldse,” ütles ta.

Meeritsa sõnul on selge, et kultuurkapitalis polnud reegleid, mis oleksid riske vähendanud. “Absurdsuse tipp on see, et lahutamata oli tehingute tegemine ja tehingute kirjapanek raamatupidamisse,” väitis Meerits. “Praegusel juhul oli tegemist puhtalt ühe inimesega seotud riskiga.”

Ligi seitse aastat kultuurkapitali juhtinud Avo Viiol tunnistas eelmisel nädalal üles, et mängis hasartmängurina maha 6-8 miljonit krooni kapitali raha. EPL